Eesti Pank viib sisetarbimise ohjeldamiseks ja majanduse tasakaalustamiseks koos rahandusministeeriumiga kommertspankadest valitsuse raha välja ning kavandab laenutingimuste karmistamist. Pankurite sõnul on siiski tegemist hoiatavate signaalidega tarbijatele, millel olulist mõjuvõimu laenutegevusele ei ole.
Riigipoolne lisaeelarvest loobumine ning ülelaekuva raha hoiustamine välispankadesse oleks sisetarbimise jahutamiseks jõulisem samm, mis oleks ka tavakodanikele paremaks eeskujuks.
Inimestel on keskpanga ärevusest raske aru saada - madalad laenuintressid, mis muudavad elutingimuste parandamise soodsamaks, võimaldavad raha kokku hoida ja pere eelarvet efektiivsemalt majandada. Kui uue auto ülalpidamine on vanaga võrreldes kokkuvõttes vähem kulukas ja ka majakatuse või akende remont aitab elamiskulusid vähendada, siis ei kaaluta laenuvõtmist kaua. Kuna võlga eestlased üldiselt aga ei armasta, siis vaevalt paljud sellist rasket otsust kergemeelselt langetavad.
Riigi makromajanduse seisukohast on Eestis tõesti viimasel ajal elatud liigselt välisraha arvel - välistasakaalu kirjeldav maksebilansi jooksevkonto defitsiit on sügavas miinuses ning ka pidev ja kiire palgakasv vähendab kohalike ettevõtete konkurentsivõimet. Samas on riiki raha toov eksport kidunud ja majanduskasvu lükkavad tagant hoopis tarbijate laenude toel suurenenud kulutused.
Pikas perspektiivis pole sellise arengu jätkumine võimalik, sest võlad tuleb tasuda. Kui tootmine muutub Eestis kalliks, siis võivad hakata töökohad peagi meilt koos tehastega lahkuma ja nii riigil kui laenuvõtjatel võivad tekkida tõsised probleemid.
Teisalt on praegustes ülisoodsates laenutingimustes süüdi mitmete asjaolude kokkulangemine. Maailma majanduse olukorrast tingituna püsivad Euroopas intressid madalal ning see mõjutab ka meie intresse. Samas on Eesti risk tänu edukale arengule vähenenud. Oma roll on ka kohalikul pangandusturul jõuliselt turuosa haaraval Nordea pangal, kes surub hinnasõjas intresse pidevalt alla.