Arhitekt Alar Kongats
II osa
Alar Kongats räägib sellest, mis tema jaoks on oluline
Juhtiv roll Eesti Keskuse disainiprotsessis on Alar Kongatsile väga südamelähedane.
“Midagi pole teha, tunnen, et mul on sellega isiklik side tekkinud,” ütleb Alar. “Ma tahan tõesti kindel olla, et lõpptulemus oleks igati hea.”
Alar on Kanada-eestlasena üles kasvanud Hamiltonis. Ta meenutab, et tema lapsepõlvekodu iseloomustas väga tugev ilu- ja kunstimeel.
“Meil oli tubades moodne skandinaavia mööbel,” jutustab Alar. “See oli üsna erinev sellest, mis teiste kodudes leidus. Maja iseenesest oli väike, kuid mu vanemaid rõõmustasid üle kõige väga hästi teostatud puhtad ja lihtsad detailid. See oli nende jaoks väga tähtis.”
Alar mäletab oma New Yorgi külastusi lemmiktädi juurde, mis mõjutasid veelgi enam tema arengut. Paley Park, pisike lapike rohelist keset Manhattanit, oli tema jaoks üks meeldivamaid nurgakesi. See on ideaalseks näiteks selle kohta, kuidas suurlinna sumina kõrval võib leiduda paigake rahulikuks mõtiskluseks. Pargike on olnud mingil määral inspiratsiooniks uue keskuse kavandamisel.
Need varajased nooruspõlve mõjutused aitasid Alaril leida oma stiili. Alari kavandeid iseloomustab moodne, viimistletud puhaste joontega disain, mis kasutab nupukalt ära ruumi ja ühendab endas looduslikke jätkusuutlikke materjale.
Eesti Keskuse üheks osaks saab olema põnev väike park – midagi sellist, mis pakub rõõmu meie kogukonnale kui ka möödujatele. Lisaks on kavas ehitada haljaskatus (green roof) privaatseteks üritusteks.
“Eestlased hindavad loodust väga kõrgelt ja peavad võimalust sinna kergelt pääseda väga tähtsaks,” selgitab Alar. “Kui uut keskust luues nendest põhimõtetest lähtuda, siis avab see erinevaid võimalusi, kuidas keskust kasutama hakatakse. Lisaks võib see meelitada ligi potentsiaalseid rentnikke.”
Alissa (Puhm) Northi ja tema abikaasa Peteri maastikukujundusfirma North Design Office on palutud töötama välisruumide disaini osas. Alissa on Toronto Ülikooli maastikuarhitektuuri dotsent ja annab kraadiõppe tudengitele visuaalse kommunikatsiooni, ajaloo ja kriitikateooria kursusi. Tal on Toronto Ülikooli kiitusega bakalaureusekraad maastikuarhitektuuri erialal, ja Harvard Graduate School of Design magistrikraad aastast 2003. Viimases märgiti ta õpitulemusi Jacob Weidenmani autasuga.
Hoonete kavandamis- ja ehitamisprotsesside juures on ehitise otstarbe määramine ülimalt tähtis.
“Meile ei meeldi eriti rääkida sellest, kui ilus üks ehitus on,” seletab Alar. “Palju olulisemaks on nende kasutamisfunktsioonid. Arhitektuur on nagu kirjutamine – oluline on redigeerimise oskus. Tähtis on olla väga heaks toimetajaks omaenda töödele. Mulle meeldivad lihtsad ja puhtad kavandid, kus on kasutatud minimalistlikke, kuid vastupidavaid ehitusmaterjale.”
Taaskasutus on võimalusel samuti tähtis. Kui näiteks Kongats Architects töötas King City raamatukogu kavanditega, võtsid nad kasutusele seal varem asunud hoone mõned okaspuutalad. Centennial College’i Athletic and Wellness Centre’i uue keskuse disainimisel jäid aga silma vana võimla puust põrandad. Need sai üles võetud, ümber viimistletud ja uues hoones seinana käiku pandud.
Alar on kolmel korral autasustatud kindralkuberneri (Governor General) arhitektuuri autasuga ja ta on saanud lugematul arvul Ontario Arhitektide Liidu (AAO) auhindu. Kindralkuberneri autasud määrati järgmistele projektidele: Centennial College Student Centre (2002), Terrence Donnelly Health Sciences Centre (2012) ja Centennial College Athletic and Wellness Centre (2014).
Alar jälgib ka tänapäeva Eesti arhitektuuri. Tema sõnade järgi iseloomustab seda üsna suurel määral keskendumine jätkusuutlikkusele. Eestis on mitmeid noori arhitekte, kes on endale rahvusvaheliselt nime teinud.
“Nende projektid on kõrgetasemelised ja loodud kindlat sihti silmas pidades,” kirjeldab ta. “Ehitusmaterjalide kasutamise lihtsust on rõõm vaadata. Oluline on, et ehitus püsiks läbi aegade.”
Alari eesmärgiks on luua Eesti Keskus, mis on hubane ja vilka tegevusega kodu nüüdsele ja tulevasele Kanada-eesti koguk
