Eesti: Kiskjad vaktsineeritakse marutaudi vastu ETV

Kuumad uudised | 06 Oct 2005 | EWR

EPP EHAND, AK:

Veterinaar- ja toiduamet alustab järgmisel nädalal marutaudivastase vaktsiiniga peibutussöötade levitamist lennukilt, et vaktsineerida marutõve vastu ka metsloomad - rebased ja kährikud. Nii loodetakse viie kuni seitsme aastaga kogu Eesti tõvest puhtaks saada, misjärel kaoks ka kasside ja koerte marutaudi vastu vaktsineerimise kohustus.

Tallinna Loomaaia rebane Semu on marutõve vastu vaktsineeritud ja kaladest tänaseks kõhu täis söönud. Kalajahust peibutustoiduga, mille sees vaktsiinikapsel, tahab riik tapva haiguse eest kaitsta metsas elavaid rebaseid ja kährikuid.

Nemad ongi marutõve looduslikud kandjad Eestis, kellelt haiguse võivad saada koduloomad ja siis juba ka inimene. Haigusjuhtude arv on aastati kõikunud, rekordiline aasta oli 2003, mil diagnoositi ligi 700 metslooma ja üle 100 kodulooma haigestumine. Kuigi viimasel aastal on leitud kordades vähem haigeid loomi, ei ole haigus kadunud.

Kalajahust brikette visatakse järgmisel nädalal maha madalalt lendavalt lennukilt, 20 vaktsiini ruutkilomeetri kohta. Söötasid ei visata asulatesse, teedele ega veekogudesse.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel sõnas, kui inimene peaks sellise vaktsiini leidma, siis tuleb see jätta sinna, kus see on. Kindlasti on väga tähtis, et inimesed nendel päevadel selles piirkonnas oma koerad-kassid kodus hoiaksid.

Sööt ei tee koduloomadele halba, aga see ei jõua siis rebaste ja kährikuteni. Vaktsiini
levitamine algab esmaspäeval Hiiumaalt ja jätkub siis Saaremaal, Läänemaal ja Põhja- ning Kesk-Eestis.

Järgmisel aastal levitatakse söötasid juba üle kogu Eesti, ja seda jätkatakse igal sügisel ja
kevadel, kuni marutõve juhtumeid enam ei esine. Tõenäoliselt võtab see 5-7 aastat. Vene piiri ääres 50-kilomeetrises tsoonis tuleb vaktsineerima jäädagi. Sama teeb Soome.

Läti ja Leedu alustavad metsloomade vaktsineerimisega järgmisel kevadel. Edu tagab siin
järjekindlus ja järjekindel rahastamine. Tänavu kulub vaktsineerimisele kokku 12 miljonit krooni, järgmisel aastal 39 miljonit krooni, sellest pool tuleb Euroopa Liidult.

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo sõnas, et sellel aastal on planeeritud järgmise aasta eelarve projekti kindlasti see raha, praegu on see 20 miljoni krooni ringis. Ja see on kindlasti hädavajalik, et Eestis kaoks marutaud. Viimase inimohvri nõudis marutaud Eestis 1986. aastal, Lätis aga 2004. aastal.

Kuumad uudised

Where did you buy Estonian black bread ‘must leib’ in Sydney in 1953? (2)