Koalitsioon karmistab karistusi
Maaelupoliitika näeb ette infrastruktuuri arendamist
Koalitsioon lubab riiki juhtida säästlikult
Koalitsioon lubab tõsta õpetajate palka ja käivitada õppetoetuste süsteemi
Valitsusliit lubab kustutada poole noore ema õppelaenust

Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica, Eesti Reformierakonna ja Eestimaa Rahvaliidu koalitsioonileping aastateks 2003–2007

Tallinn 2003

Sisukord

KOALITSIOONI TEGUTSEMISE PÕHIMÕTTED
PERE- JA RAHVASTIKUPOLIITIKA
HARIDUS- NING TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSPOLIITIKA
KULTUURIPOLIITIKA
SISEJULGEOLEKU- JA ÕIGUSKAITSEPOLIITIKA
EELARVE- JA MAJANDUSPOLIITIKA
RIIGIVALITSEMISE JA OMAVALITSUSE KORRALDUSE POLIITIKA
TERVISHOIUPOLIITIKA
TOIMETULEKUPOLIITIKA
MAAELUPOLIITIKA
LOODUSPOLIITIKA
VÄLISPOLIITIKA
KAITSEPOLIITIKA
KOALITSIOONI JUHTIMISMUDEL
LISA 1. KOALITSIOONIPARTNERITE KOKKULEPE TÖÖJAOTUSE KOHTA VALITSUSKOALITSIOONIS
LISA 2. EETILISE POLIITIKA REEGLISTIK
KOALITSIOONI TEGUTSEMISE PÕHIMÕTTED

Ühenduse Vabariigi Eest – Res Publica, Eesti Reformierakonna ja Eestimaa Rahvaliidu koalitsioon, mis astub ametisse 2003. aasta kevadel, avaldab lugupidamist kõigile kaaskodanikele.

Eesti ajalugu on aastatuhandeid pikk. Sellisest kestvusest tuleneva väärikuse aluseks on lugu­pidamine maa ja ajaloo vastu, usk endasse ja pingutused tuleviku nimel. Meie ülimaks väärtuseks on Eesti Vabariigi kui iseseisva demokraatliku õigusriigi püsimine ja pidev areng. Me tunnistame, et kuigi Eestis on lahendamata probleeme, on Eesti viimase kümnendi jooksul tublisti arenenud. Me ei vastanda end senisele arengule, vaid tahame seda jätkates leida lahendusi uue kümnendi probleemidele. Me tunnustame seniste koalitsioonide tööd Eesti arendamisel. Koalitsiooni osapooled toetavad Vabariigi Presidendi algatatud rahvusliku kokkuleppe ideed.

Koalitsiooni eesmärk on tugevdada eestlust, eesti rahvuse arengut. See eeldab eesti keele ja kultuuri, eestikeelse hariduse ja teaduse väärtustamist ning nende arendamiseks vajalike vahendite tagamist. Meie poliitika on suunatud Eesti rahva elujõu taastamisele ja suurendamisele, et tagada Eesti kui rahvusriigi tugevnemine.

Meie koalitsioon põhineb inimlike väärtuste tunnistamisel, mida jagades soovime viia ellu kokkulepitud ideid.

Vabadus on kõigi muude väärtuste teostumise vältimatuks eeltingimuseks. Vabadus algab inimestest. Tagades inimestele vaba valiku võimalused, on vaba kogu ühiskond.

Hoolivus peab tagama vabaduse õiglase teostamise.

Informeeritus ühiskonnaelust teeb tegelikult võimalikuks otsuseid langetada. Me kõik vajame teavet, et ise langetada oma otsuseid. Info peab olema tehtud nii kättesaadavaks, kui tänapäeva võimalused seda lubavad.

Sallivus põhineb eneseväärikusel ning tagab võimaluse väärikusel tekkida ja välja kujuneda. Eneseväärikusest ja eneseaustusest lähtub ka lugupidamine teiste vastu.

Avatus on teine väärikuse tugisammas. Väärikas ühiskond on avatud nii ühiskonnasisestele kõnelustele eri huvirühmade vahel kui ka välistele edasiviivatele mõjuritele. Mida enam suudame maailmas toimuvaga ühte sammu käia, seda elujõulisem on meie ühiskond.

Heaolu loomise peamine vahend on tagada kõigile töötahtega inimestele võimalus saada tasuvat tööd, arendada ettevõtlust ning kaitsta omandit ja vara. Väärtustame ühiskonda, kus kõigile ühiskonnaliikmetele on loodud teistega võrdselt võimalused oma potentsiaali täies ulatuses rakendada ja valikuvabadust ellu viia.

Toimetulek on väärtus nii ühiskonnale kui ka üksikisikule. Me peame ennetama olukordi, mis takistavad inimestel toime tulla. Kui toimetulek on mingil põhjusel siiski raskendatud, peame vajalikuks rakendada riigipoolseid abimehhanisme.

Loovus ja ettevõtlikkus on ühiskonna elujõulisuse aluseks. Algatusvõimeline ja loov lähenemine probleemidele ja väljakutsetele tagavad ühiskonna pideva majandusliku ja kultuurilise arengu.

Vastutustunne kohustab meid ausalt kõnelema kodanikega ja pakkuma lahendusi, mida on võimalik täita. Vastutustunne kohustab meid juhinduma rahva õiglustundele vastava poliitilise kultuuri reeglite alusel.

Nendest väärtustest lähtudes soovime kanda valitsemisvastutust Eesti Vabariigis aastatel 2003–2007.

Oleme koostanud koalitsioonileppe kindlas usus, et suudame järgmise nelja aasta vältel tugevdada omariiklust ja eestluse elujõudu, pakkuda tuge abivajajatele ja luua ühiskonnas inimestele suuremaid eneseteostuse võimalusi.

Kutsume selles töös osalema kõiki kaaskodanikke.


Eestimaa Rahvaliit Eesti Reformierakond Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica

PERE- JA RAHVASTIKUPOLIITIKA

PÕHIMÕTTED

Meie pingutustel on mõtet vaid siis, kui on lapsi, kellele pärandada oma töö viljad. Rahvuslik perepoliitika peab olema pikaks ajaks ette planeeritud. Vanemad peavad olema kindlad, et saavad laste kasvatamisega hakkama ja emad säilitavad konkurentsivõime tööturul.

Vastuvõetavaid riiklikke otsuseid hindame nende mõju järgi demograafilisele olukorrale.

Taotleme ühiskondlikku kokkulepet, et luua lapsesõbralik ühiskond, kus lapsele on tagatud arenguvõimalused, emale paremad tingimused naasta tööturule ning ühildada töö ja lapse­kasvatus.

TEGEVUSED 2003–2007

1. Tagame väikese lapsega kodus olevale emale sissetuleku

1.1. Emale säilitatakse palk enne ja pärast sünnitust kokku 12 kuu jooksul. Ilma sissetulekuta emad saavad vastavat toetust alampalga alusel. Emale säilitatava palga ülemmäär on minimaalselt kolm keskmist palka. Seadusemuudatus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2004.

1.2. Suurendame riigi panust ema kogumispensionisse lapse sünni korral ühe protsendi­punkti võrra. Seadusemuudatus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2004.

1.3. Suurendame riiklikku sünnitoetust hiljemalt 2006. aastaks 5000 kroonini.

1.4. Alates 1. jaanuarist 2004 kustutame 50% riiklikult garanteeritud õppelaenust iga sündinud lapse kohta. Õppelaen kustutatakse emal, kes on lõpetanud rakenduskõrgkooli või ülikooli.

1.5. Koalitsioon töötab välja tervikliku pere- ja rahvastikupoliitika, leides kõige tõhusamad meetmed sündivuse mõjutamiseks. Üheks eesmärgiks seame viia sisse tulumaksuvabastus maksuvaba miinimumi ulatuses alates pere teisest lapsest.

2. Tagame üksikvanema elatise

2.1. Suurendame üksikvanemale kohtu poolt väljamõistetud elatisraha miinimumi 1. jaanuarist 2004 kuni poole alampalgani.

3. Pöörame enam tähelepanu toimetulekuraskustega lastele

3.1. Pöörame hariduspoliitikas rohkem tähelepanu riskilastele, kelle võimalused haridust ja kutset omandada on piiratud.

3.2. Loome seiresüsteemi riskilaste tuvastamiseks, abistamiseks ja kooli tagasitoomiseks ning määratleme selle eest kooli, omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja teiste konkreetse vastutuse.

3.3. Arendame tugikeskuste võrgustikku, kus laps leiab kaitset ja peavarju perevägivalla eest.

3.4. Välistame olukorra, kus riskiperele mõeldud sotsiaaltoetus ei jõua lapseni.

3.5. Toetame vabatahtlike tugiisikute võrku, mis töötab koostöös omavalitsuse sotsiaal­töötajaga. Arendame tugiõpilasliikumise võrgustikku õppeasutustes/noorsooasutustes.

3.6. Loome ja toetame perenõustamiskeskusi. Teavitame avalikkust nõustamisteenuse vajalikkusest ja julgustame lapsevanemaid seda kasutama.

4. Toetame noori oma kodu loomisel

4.1. Töötame välja iibe kasvu toetavad meetmed, mis aitavad kodu loomisega seotud kulusid osaliselt hüvitada. Selleks kombineerime olemasolevaid laenuinstrumente ja toetusi.

5. Soodustame emade töötamist

5.1. Parandame laste päevahoolde süsteemi ning toetame senisest enam laste ja noorte huvitegevust.

5.2. Toetame laste ja noorte puhke- ja töölaagrite ulatuslikumat korraldamist.

HARIDUS- NING TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS POLIITIKA

PÕHIMÕTTED

Oleme veendunud, et Eesti jätkusuutliku arengu aluseks on üleminek teadmiste- ja inno­vatsioonipõhisele ühiskonna ja majanduse arengumudelile. Selle vastutusrikka ja keerulise ülesande lahendamisel on haridussüsteemil ning teadus- ja arendussüsteemil täita võtmeroll.

Koalitsiooni haridus- ja teaduspoliitika lähtub järgmistest alustest:

· Eesti haridussüsteem peab tagama igale ühiskonnaliikmele valmisoleku teadmistepõhises ühiskonnas ja majanduses toime tulla ja andma võimaluse oma võimete täielikuks välja­arendamiseks ja elukestvaks õppeks.

· Eesti teadus- ja arendussüsteem peab tagama uue teadmise loomise ja rakendamise, Eesti rahvusvahelise teadusalase koostöö- ja konkurentsivõime ning Eesti rahvusteaduste arengu.

TEGEVUSED 2003–2007

1. Strateegiline kavandamine

1.1. Koostame ja rakendame innovatsioonisüsteemi strateegilise arengukava aastani 2010.

1.2. Koostame ja rakendame haridusstrateegia aastani 2010.

1.3. Koostame ning rakendame teadus- ja arendustegevuse strateegia aastani 2010, tuginedes teadus- ja arendustegevuse strateegiale aastateks 2002–2006 “Teadmistepõhine Eesti”.

2. Põhi- ja gümnaasiumiharidus

2.1. Käivitame õppekavaarenduse tervikliku süsteemi.

2.2. Vaatame põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppe­kava eesmärgid ja proportsioonid kriitiliselt üle, lähtudes teadmiste- ja innovatsioonipõhise ühiskonna ning majanduse vajadustest.

2.3. Viime õpilaste ja koolide hindamise põhimõtted kooskõlla riikliku õppekava eesmärkidega.

2.4. Rakendame järjekindlalt põhimõtte, et enne laiemat rakendamist läbib õpik vähemalt aastase testperioodi pilootkoolides ja see peab olema tagatud õpetamist toetava metoodilise materjaliga.

2.5. Loodus- ja täppisteaduslike ainete paremaks omandamiseks ning õpilaste loovuse arendamiseks juurutame koolides avastusõppe.

2.6. Laiendame oluliselt arvutipõhist õpet.

2.7. Kehtestame standardid koolihoonetele ning suurendame investeeringuid kooli­majade renoveerimisse ja infokommunikatsioonitehnoloogia vahenditesse.


3. Iga lapse arenguerisuste arvestamine

3.1. Rakendame koolides lapse arengu regulaarseks kavandamiseks igale lapsele personaalse arengukava.

3.2. Seome kutse- ja karjäärinõustamise vanemates klassides lapse arengukavaga.

3.3. Vaatame üle õpilaste arvu alam- ja ülempiiri põhikooli tasemel.

4. Riskilapsed

4.1. Töötame välja ja rakendame meetmed koolivägivalla väljajuurimiseks.

4.2. Jätkame koolkodude rajamist ja pöörame senisest suuremat tähelepanu erivajadustega noorte õpivõimaluste loomisele.

4.3. Suurendame kõigi osapoolte vastutust koolikohustuse täitmisel.

5. Kutseharidus

5.1. Vaatame koos omavalitsuste ja tööandjatega üle õpetatavate erialade struktuuri ja proportsioonid lähtuvalt teadmistepõhise majanduse eesmärkidest.

5.2. Korraldame kogu kutseharidussüsteemi auditi, lähtudes vajadusest seda ajakohastada. Tagame õpi- ja praktikakeskkonna ajakohastamiseks vajalikud investeeringud.

5.3. Laiendame kutseõppeasutuste omanike ringi, sealhulgas soodustame nende munitsipaliseerimist ja liitumist rakenduskõrgkoolidega.

5.4. Käivitame tervikliku kutsekvalifikatsioonisüsteemi kaasajastades õppekavad.

5.5. Käivitame kutseõppeasutuste institutsionaalse akrediteerimise.

5.6. Soodustame üld- ja kutse­hariduse integratsiooni.

5.7. Kaasame tööandjad kutseõppeasutuste juhtimisse, õppekavaarendusse ja praktika­korraldusse. Toetame ettevõtteid kutseõppe korraldamisel ja õpetajatele stažeerimis­võimaluse andmisel.

5.8. Täiustame kutseõpetajate ettevalmistamise ja täiendõppe süsteemi.

6. Kõrgharidus

6.1. Jätkame aktiivset osalemist Euroopa ühtse kõrgharidusruumi loomise protsessis ja viime lõpule kõrgharidussüsteemi struktuurse reformi.

6.2. Muudame kõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi efektiivsemaks, sealhulgas rakendame kõrgkoolide institutsionaalset akrediteerimist.

6.3. Tehnoloogilise innovatsiooni edendamiseks loome eelised tehno­loogiale orienteeritud kõrgharidusele.

6.4. Ülikoolimaastiku korrastumise soodustamiseks toetame Tallinna Ülikooli teket.


7. Elukestva õppe süsteem

7.1. Rakendame õpitulemuste arvestamiseks ja ülekandmiseks ning haridussüsteemi eri harude vahel tupikuteta liikumiseks paindliku süsteemi, mis hõlmab kutseharidust, kõrgharidust ja täiskasvanukoolitust.

7.2. Käivitame alates aastast 2005 riikliku arvutiõppe programmi üle 45-aastastele inimestele.

8. Huviharidus ja vaba aeg

8.1. Loome võimalused laste ja noorte vaba aja sisustamiseks nende vaimsele ja kehalisele arengule suunatud tegevusega. Selleks rahastame senisest enam vastavat infrastruktuuri (spordirajatised, noortekeskused jms) ja tegevusi (noorteorganisatsioonid, laagrid, koolikoor, õpilasmalev jms).

9. Stipendiumid, õppelaenud ja õppetoetused

9.1. Seome riikliku stipendiumide süsteemi õppuri akadeemilise võimekuse ja edukusega.

9.2. Tagame igal aastal sajale Eesti noorele stipendiumi välisülikoolides õppimiseks.

9.3. Käivitame 2004.aasta 1.septembrist õppetoetuste süsteemi.

9.4. Õppetoetuste süsteemi käivitumisel loobume järk-järgult õppelaenude riiklikust garanteerimisest.

10. Üldhariduskoolide rahastamine

10.1. Arvestame üldhariduskoolide pearaha kujundamisel kõiki kulusid, sealhulgas investeeringuteks vajalikke kulusid.

10.2. Muudame üldhariduskoolide pearahasüsteemi nii, et see arvestab õppeastmete erisusi.

10.3. Erandjuhtudel rakendame regionaalsete erisuste tasandamiseks baasraha, mis ei sõltu õpilaste arvust.

11. Teadus ja arendustegevus

11.1. Vaatame üle riigi poolt rahastatavate teadusuuringute ja -valdkondade struktuuri ja proportsioonid ning viime need paremini kooskõlla teadmistepõhise ühiskonna ja majanduse vajadustega.

11.2. Toetame aktiivselt Eesti osalemist ELi teadus- ja arendusprogrammides.

11.3. Kujundame välja rahvuslike humanitaarteaduste arenguks vajaliku riikliku tellimuse, seades sealjuures eesmärgiks ka teadus- ja õppetöö tugevama lõimumise.

11.4. Seame sisse riikliku leiutuspreemia (innovatsioonipreemia).

11.5. Käivitame Eesti haridus- ning teadus- ja arendussüsteemi uuringud.

11.6. Rajame Tallinna ja Tartusse tänapäevase tehnoloogia- ja innovatsioonipargi.

12. Haridus- ja teadussüsteemi arengu rahastamine

12.1. Tagame ettevõtetele stiimulid investeerida arendustegevusse.

12.2. Tagame eeldused erakapitali laiemaks kaasamiseks ülikoolide ja teiste kõrgkoolide rahastamisse, ennekõike investeeringuteks teadus- ja arendustegevusse.

12.3. Eesti haridus-, teadus- ja arendussüsteemi eelisarendamiseks kaasame ELi tõukefondide vahendid.

12.4. Suurendame teaduse ja arendustegevuse osakaalu SKPst.

13. Hea sissetuleku tagamine heale õpetajale

13.1. Suurendame koolijuhi õigusi õpetajate palga määratlemisel.

13.2. Seame eesmärgiks tähtajaliste töölepingute rakendamise ja õpetajate valimise konkursi korras.

13.3. Koalitsiooni esmane eesmärk on õpetajate palgatõus, mis kasvab kiiremini Eesti keskmisest. Heale õpetajale on tagatud topeltpalk.

KULTUURIPOLIITIKA

PÕHIMÕTTED

Eesti kultuur on meie maa ja inimeste ühistunde ehk identiteedi alus. Eesti rahvas on loonud aegade jooksul oma identiteedi, mis väljendub keeles ja kunstides, kommetes ja tavades, aru­saamas lubatust ja lubamatust, heast ja halvast, vabadusest ja vastutusest.

Põhiseaduses toodud omariikluse peaeesmärgi saavutamiseks tuleb kodanikele tagada suuremad võimalused osaleda kultuuriprotsessis nii looja kui tarbijana.

Koalitsioonipartnerid peavad kultuuri võrdväärselt haridusega eestluse jätkusuutlikkuse seisu­kohalt esmatähtsaks arendussuunaks. Tunnistades kultuuri korraldamise järjepidevuse põhi­mõtet, toetub koalitsiooni kultuuripoliitika Riigikogus 1998. aastal heaks kiidetud “Eesti riigi kultuuri­poliitika põhialustele”.

Valitsusliidu kultuuripoliitika lähtekohad on järgmised:

· Peame oluliseks luua tingimused Eesti rahvuskultuuri säilimiseks ja arenguks.

· Vajame kultuurikeskkonda, mis toetaks ja väärtustaks loojat, mitte üksnes institutsioone.

· Eesti Vabariigis alaliselt elavatele rahvusvähemustele tuleb võimaldada rahvuslik-kultuurilise identiteedi säilimine.

· Maailmakultuur peab olema kättesaadav kõigile Eestis elavatele inimestele.

· Peame oluliseks luua tingimused rahvuslikule kultuuri- ja sporditööstusele ning tagame selle jätkusuutlikkuse, sealhulgas tagame toetuse kultuuriekspordile.

· Maksuvaba sponsorluse ja annetuse piirmäärad peavad olema lihtsalt mõistetavad ja soodustama erakapitali kaasamist kultuuri ja spordi finantseerimisse.

TEGEVUSED 2003–2007

1. Seadusandlus

1.1. Võtame vastu loovisiku staatust ja sotsiaalset kaitset reguleeriva seaduse.

1.2. Võtame vastu omakultuuri (rahvakultuuri) ja kohalikku kultuurikorraldust reguleeriva seaduse.

1.3. Võtame vastu rahvusringhäälingu seaduse, millega pannakse alus uue rahvusliku tele- ja raadioorganisatsiooni tekkeks praeguse Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni asemele.

2. Riiklikud programmid

2.1. Valmistame ette riikliku programmi rahvusliku mäluvaramu talletamiseks digitaalsetel infokandjatel.

2.2. Käivitame eesti kirjanduse ja muusikaklassika järjepideva taaskirjastamise riiklikud programmid.

2.3. Toetame Eesti arhitektuuripärandi, eriti aga mõisahoonete ja sakraalehitiste riikliku programmi jätkumist.

2.4. Käivitame programmi “Kino tuleb tagasi”, mis tagab riikliku toetuse väärtfilmide levile ning nende esitamisvõimaluste taastamisele kogu Eestis.

2.5. Käivitame programmi, mille abil muuta muuseumid nüüdisaegseteks koduloolise ja teadusliku uurimistöö keskusteks ning atraktiivseteks teabekolleteks noorsoole.

2.6. Algatame riikliku programmi Eesti lähiajaloo uurimiseks.

3. Jätkuvad tegevused

3.1. Kultuurikeskuste uuendamine ja tervisekeskuste rajamine.

3.2. Nelja aasta jooksul kahekordistame toetust rahvaraamatukogudele teavikute hankimiseks.

3.3. Motiveerime teatreid ja kontserdiasutusi, et kergendada laste ja maainimeste juurdepääsu kõrgkultuurile.

3.4. Jätkame aastaringselt kasutatavate piirkondlike tervisespordikeskuste väljaarendamist kõigis maakondades.

3.5. Nelja aasta jooksul kahekordistame noortespordile suunatavaid rahaeraldisi.

3.6. Toetame ujulate, staadionite ja spordihoonete ehitamise jätkamist kõikides maakondades.

3.7. Toetame eesti kultuuri tutvustamist välismaal.

3.8. Eesti lülitub aktiivsemalt rahvusvahelistesse kultuuriprogrammidesse.

3.9. Toetame vähemusrahvuste kultuurilise eneseväljendamise võimaluste avardumist ning vähemusrahvuste lõimimist meiega ühiseid huve ja eesmärke jagavaks ühiskonnaks.

3.10. Eesti kultuuri ekspordiks kasutatavad riiklikud toetused kasvavad 10 mln kroonini aastas ja neid kirjeldatakse Kultuuriministeeriumi eelarves ühise artiklina.

3.11. Toetame riiklike stipendiumidega kuni kümne tippspetsialisti täiendkoolitamist välismaal kultuurile olulistel erialadel.

3.12. Vaatame koos kõrgkoolidega üle kultuurierialade õppekavad, täiendades neid vajadusel juhtimis-, majandus- ja õigusainetega või eraldi moodulitega kultuuriettevõtluse, rahvus­vahelise kultuuri­koostöö ja kultuurikorralduse alal.

3.13. Spordipoliitikas lähtume alakeskse juhtimise põhimõttest.

4. Organisatsioonilised abinõud

4.1. Eraldame lisaraha Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele, et kujundada välja üleriigiline võrgustik, mis tagaks laulu- ja tantsupeo traditsiooni järjekestvuse.

4.2. Vaatame üle eelarvest rahastatavate kultuuriasutuste tegevusvormid. Selleks täiustame sihtasutuste ja fondide alaseid õigusakte.

4.3. Lahendame üleriigiliselt tähtsate kultuuriobjektide investeeringute probleemi.

5. Eelarvelised otsused

5.1. Tagame rahvuskultuurile oluliste institutsioonide stabiilse rahastamise.

5.2. Suurendame kultuuri- ja haridustöötajate palku samas tempos.

SISEJULGEOLEKU- JA ÕIGUSKAITSE POLIITIKA

PÕHIMÕTTED

Läheneme sisejulgeoleku tagamisele süsteemselt ja tulevikku suunatult. Meie eesmärgiks on rakendada korrakaitsesüsteem tööle nii, et ühiskonna turvalisus suureneks oluliselt.

Lähtume põhimõttest, et Eestis on ühtne riiklik politseisüsteem. Olulist edasi­arendamist vajab elanike ja nende ühenduste ning politsei, prokuratuuri, kohtute ja karistus­asutuste koostöö. Politsei peab vastutama turva­võrgustiku loomise eest politsei, abipolitsei, omavalitsuste, kodanike­organisatsioonide ja turvafirmade vahel.

Sisejulgeoleku tagamisel lähtume hoiakust, et reageerides väiksematele õigus­rikkumistele suudame ennetada rängemaid kuritegusid. Reageerides adekvaatselt ja kiiresti, muutub korrakaitse turvalisuse tagamisel rohkem nähtavaks, millel on omakorda suur õigusrikkumisi ennetav mõju. Korrakaitsesüsteemi jaoks peab esmatähtsaks muutuma kuritegude ennetamine, mitte tegelemine kuritegevuse tagajärgedega.

Sise­julge­oleku taga­mine omandab üha enam rahvusvahelisi mõõtmeid: tsiviliseeritud riikidel on vastas­tikune huvi võidelda ebaseadusliku relvatransiidi, massihävitusrelvade leviku, terrorismi, rahapesu, inimkaubanduse jm organiseeritud kuritegevuse vastu. Tagame võrdse partneri staatuse rahvusvahelise kuritegevuse vastases võitluses.

Koalitsiooni prioriteedid on:

· Ennetuslike meetmete rakendamine kuritegevuse vähendamiseks.

· Korrakaitse strateegiline ja tulemuslik juhtimine.

· Senisest karmim ja rahva õiglustundele vastav karistuspoliitika.

· Omavalitsuse ja kolmanda sektori reaalne kaasamine korrakaitsesse.

· Pikaajaline korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane strateegia ja tulemuslik tegevus.

· Kriminaalmenetluse kiirus ja kvaliteet kuritegude menetlemisel.

TEGEVUSED 2003–2007

1. Tõhus ja rahva õiglustundele vastav karistuspoliitika

1.1. Muudame karistusseadust:

· karmistades kuni eluaegse vangistuseni karistusi uimastikuritegude (kaubitsemine), samuti raskete isikuvastaste kuritegude eest;

· karmistame karistusi kuriteo organiseerimise eest ja paneme kuriteo organisaatori vastutama kogu kuritegeliku ühenduse tegevuse eest;

· kehtestame kuritegu raskendava asjaoluna ründe õiguskaitse ülesandeid täitvate isikute (politseiniku, uurija, kohtuniku ja prokuröri) vastu.

1.2. Karmistame karistusi üldsust oluliselt häirivate väärtegude eest (ebaseaduslik metsaraie, muinsuskaitsealuste objektide rüüste, alkoholi müük alaelistele, avaliku korra rängad rikkumised, graffiti jms).

1.3. Uimastikaubitsemise, isikuvastaste kuritegude ja korduvate raskete kuritegude puhul taotleme ühiskonna ootustele vastava karmima karistuspoliitika rakendamist.

1.4. Kujundame karistuspraktikat, et esimest korda süüteo sooritanule mõistetaks lühike, kuid mõjus karistus, st lühiajaline vangistus, arest või üldkasulik töö. Suurendame karistuste kasvatuslikku mõju.

1.5. Rakendame reaalselt ellu kuritegelikul teel saadud vara ja kuriteo toimepanekuks kasutatud vara konfiskeerimise.

1.6. Paneme piiri varastatud asjadega kaubitsemisele. Politsei loob varas­tatud ja leitud asjade avaliku andmebaasi, et varastatu omanikule tagastada ning ennetada varastatu edasimüümist.

1.7. Tagame kriminaalhooldussüsteemi piisava rahastamise, laiendades selle funktsioone enne­tähtaegselt vabastatute ja tingimisi süüdimõistetute ning üldkasuliku tööga hõivatutele.

1.8. Jõustame tsiviilkohtumenetluse seadustiku aastaks 2005.

2. Loome tervikliku ennetussüsteemi

2.1. Loome koordineeritud ennetussüsteemi riiklikul, kohalikul ja üksikisiku tasandil, luues omavalitsustesse, Haridus- ja Teadus-, Justiits-, Sise- ja Sotsiaalministeeriumisse vajalikud struktuuriüksused ning kaasates kodanikeühendusi.

3. Muudame kuritegude avastamise tulemuslikumaks

3.1. Loome efektiivselt toimiva kriminaalmenetluse registri. Rakendame kogu kriminaal­menetlust hõlmavaid töökorralduslikke meetmeid ja elekt­roo­nilisi vahendeid, tagamaks minimaalset aega kuriteo ja kohtuotsuse vahel.

3.2. Muudame kriminaalmenetluse ametkonnakesksest kannatanu huvide keskseks.

3.3. Kiirendame kohtumenetlust, tõs­tes jätkuvalt lihtmenetluste osakaalu. Samuti loome võimaluse anda õigusemõistmist toestavaid funktsioone üle erastruktuuridele.

3.4. Tagades prokuratuurile piisavad ressursid, kujundame prokuröri aktiivseks kohtueelse menetluse ja kriminaalprotsessi juhiks, pöörates erilist tähelepanu järgnevale:

· väärtustame prokuröri ja uurija ametit, korrastades sealhulgas ka nende omavahelise palgasuhte;

· tihendame uurijate meeskonnatööd ning anname ressursse uurimis­rühmade moodusta­miseks, mis tagaksid ühiskonnaohtlike kuritegude efektiivse kohtueelse menetlemise;

· suurendame prokuröride spetsialiseerumist ja viime keerukates kuritegudes prokura­tuuri territoriaalselt juhtimiselt funktsionaalsele juhtimisele.

3.5. Eesmärgiga tõhustada kriminaalpoliitika juhtimisahelat viime läbi selle põhjaliku analüüsi.

3.6. Võtame vastu kriminaalpoliitika arengusuunad kuni aastani 2010 ning rakendame digitaalse kriminaaltoimiku süsteemi aastaks 2006.


4. Moderniseerime vanglaid

4.1. Karmistame vangistusrežiimi, minnes laagri­süsteemilt üle kambrisüsteemile. Selleks ehitame nelja aasta jooksul juurde piisavalt kambertüüpi vanglakohti. Rajame kinniste vanglate juurde avavangla kohad nii, et need moodustaks 10% kõikidest vanglakohtadest.

4.2. Lähtume põhimõttest, et iga õiguserikkumisega tekitatud kahju peab hüvitama õigus­rikkuja. Rakendame tõhusamalt tööle vangistuses viibivad isikud.

4.3. Loome eraõiguslikule isikule seadusliku võimaluse täita vangla haldusülesandeid.

5. Parandame oluliselt õiguskaitseametnike väljaõpet

5.1. Viime õiguskaitseametnike väljaõppe tasemele, mis tagab võimekuse teha rahvus­vahelist koostööd.

5.2. Peame õigeks rahvusvahelise korrakaitsekoolituskeskuse loomist Eestisse.

5.3. Tagame piisava riikliku tellimuse õiguskaitsespetsialistide ettevalmistamiseks.

5.4. Integreerime Sisekaitseakadeemia Eesti ühtsesse kõrgharidussüsteemi.

5.5. Tagame õiguskaitseametnike karjäärikestva väljaõppe.

6. Ehitame üles korrakaitse koostöövõrgustiku

6.1. Muudame korrakaitsjate tegevuse avalikkusele arusaadavalt mõõdetavaks ja hinnatavaks.

6.2. Määratleme seadusega omavalitsuse pädevuse kontrollida politseitegevust ning koostöös politseiga koondada oma territooriumil leiduv korrakaitse­ressurss ja kavandada korra­kaitsealast tegevust. Kujundame konstaablist kohaliku korrakaitsetegevuse sisulise juhi omavalitsuse territooriumil.

6.3. Rakendame koostöö koordineerimiseks süsteemi politsei, abipolitsei, omavalitsuste, kodanikeühenduste ja turvafirmade vahel.

7. Võitlus korruptsiooniga

Töötame välja pikaajalise korruptsioonivastase strateegia ja rakendus­kava. Sealhulgas:

7.1. Loome koordineeriva süsteemi korruptsioonikuritegude avastamiseks (Tolliameti, prokuratuuri, Piirivalveameti ja politsei vahel), mille abil rakendatakse ellu korruptsiooni­kuritegude avastamise strateegia.

7.2. Koondame majanduskuritegude uurimise ühtsesse alluvusse.

7.3. Keskendume korruptsiooni tõkestamisele ka väljaspool keskvalitsust (omavalitsustes jt avaliku sektori osades).

7.4. Karmistame karistusseadustikus karistusi poliitilise korruptsiooni eest.

7.5. Kehtestame seadusega materiaalsed karistused korruptsiooni eest. Viime korruptsiooni­vastase seadusloome vastavusse Euroopa Nõukogu 20. põhimõttega.

7.6. Esitame Riigikogule ratifitseerimiseks “Euroopa Ühenduste ametnike ja ELi liikmesriigi ametniku korruptiivsete tegude vastu võitlemise konventsiooni”.

7.7. Tunnustame ELi ühismeedet, mis käsitleb korruptsiooni erasektoris.

7.8. Täpsustame ministri vastutust vabariigi valitsuse seaduses.

8. Toetame kuriteoohvreid

8.1. Koondame vahendid ja loome süsteemi kuriteoohvrite toetamiseks. Arendame edasi sundraha institutsiooni. Alates 1. juulist 2003 tõstame kurjategijatelt väljamõistetava sundraha määra, suunates vahendid kuriteoohvrite toetamiseks. Ka kurjategijatelt konfiskeeritud vara realiseerimisest saadavad tulud suunatakse kuriteoohvritele.

9. Arendame välja riigi kriisiregulatsiooni

9.1. Arendame edasi riigi kriisireguleerimise võimekust, sealhulgas liidame 112 ja 110 keskused ühtseks häirekeskuseks.

9.2. Alustame üleriigilise operatiivraadioside süsteemi loomist.

10. Arendame inimkeskset õiguskaitsesüsteemi

10.1. Võtame vastu õigusabi ja õigusteenuse seadused. Muudame õigusabi ja notariteenused inimestele senisest enam kättesaadavaks. Seadustame vaidluste lahendamise kohtueelse korra.

10.2. Arendame edasi vabakutseliste kohtutäiturite institutsiooni, laiendades nende pädevust pankrotihaldurite funktsioonidega.

10.3. Võimaldame teha lihtsamaid tõestamistoiminguid omavalitsuses (allkirjanäidise kinnitamine, dokumendi esitamise aja kindlakstegemine). Arendame edasi lepitus­menetlust tsiviilvaidluste kiiremaks lahendamiseks.

10.4. Aastaks 2006 rakendame elektroonilise kinnistusameti ja aastaks 2005 pärimisregistri.


EELARVE- JA MAJANDUSPOLIITIKA

EELARVE- JA MAKSUPOLIITIKA PÕHIMÕTTED

Koalitsioon hoiab riigieelarve tasakaalus (erand on võimalik ainult seoses pensionireformi finantseerimisega) ja alandab otseseid makse üksikisiku tulumaksu kaudu.

Valitsussektori jooksvad kulud ei tohi suhtena SKPsse suureneda.

Üldjuhul taotleme, et õigusaktide muudatused, mis oluliselt mõjutavad majandus­keskkonda ning elanikkonna maksustamist ja muid kohustusi riigi ees, ei hakka kehtima enne 12 kuu möödumist muudatuse vastuvõtmisest.

Tugevdame omavalitsusi ja suurendame oluliselt nende isekorraldusõigust, kujundades neist võrdväärsed partnerid keskvalitsusele. Omavalitsustele kindlustatakse stabiilne, seaduste alusel kujunev tulubaas, mis katab neile seadustega pandud ülesannete täitmise kulud ja võimaldab teha kohalikuks arenguks vajalikke investeeringuid.

Tugevdame planeerimissüsteemi, et tagada sektorpoliitikate haakuvus ja keskpikkade strateegiliste prioriteetide adekvaatne tõlgendamise iga-aastases poliitikapõhises eelarves.

TEGEVUSED 2003–2007

1. Vähendame tulumaksu

1.1. Vähendame tulumaksu järgmises tempos:

· 2004. aastast tõuseb tulumaksuvaba miinimum 1400 kroonini ja tulumaksu määr langeb 24%ni;

· 2005. aastast tõuseb tulumaksuvaba miinimum 1700 kroonini ja tulumaksu määr alaneb 22%ni;

· 2006. aastast tõuseb tulumaksuvaba miinimum 2000 kroonini ja tulumaksu määr alaneb 20%ni.

Maksumuudatused seadustatakse 2003. aasta jooksul.

1.2. Koostame riigi pikaajalise maksustrateegia.

2. Tagame majanduskeskkonna stabiilsuse

2.1. Säilitame maksusüsteemi stabiilsuse, sealhulgas tulumaksu­vabastuse ettevõtete investeeringutelt, ning maksusüsteemi lihtsuse ja ühetaolisuse. Astmelist tulumaksu ei kehtestata.

2.2. Me ei tõsta olemasolevaid maksumäärasid (v.a ELi liitumistingimustest tulenev).

2.3. Riigilõive muutes lähtume reeglina põhimõttest, et riigilõiv ei ole tulu teenimise allikaks, vaid peab katma üksnes kulud, mida riik teenuse osutamiseks teeb.

2.4. Vaatame üle ettevõtlust piiravad regulatsioonid, hindame nende toimimist ning kaotame ülearused piirangud, sealhulgas taotleme ettevõtete asutamise lihtsustamist. Uute reeglite kehtestami­sele eelneb analüüs, mis peab andma kinnituse, et need ei piira põhjendamatult konkurentsi ning riik suudab neid kõigi suhtes ühetaoliselt ja järjekindlalt rakendada.

2.5. Tõhustame ning muudame maksumaksjale selgemaks ja arusaadavamaks Maksuameti ja Tolliameti töö.

3. Suurendame omavalitsuste osakaalu avaliku võimu teostamisel ja teenuste osutamisel

3.1. Vaatame üle omavalitsuste tulubaasi vastavuse neile pandud ülesannetele. Soodustame ja toetame omavalitsuste vabatahtlikku liitumist. Kehtestame omavalitsuse pakutavatele teenustele miinimumstandardid, mille üle teostatakse riiklikku järelvalvet. Tulumaksu vähendades muudame maksujaotuse omavalitsuste ja keskvalitsuse vahel nii, et laekumine ei väheneks omavalitsuste tulude arvelt. Kaalume võimalusi eraldada kütuseaktsiisist 30 % valdadele teede remondi- ja hoolduskulude katteks.

4. Rakendame keskpika tegevuspõhise eelarvestamise süsteemi

4.1. Seostame riigieelarvelised vahendid rakendatava poliitika eesmärkide ja tulemustega praeguse sisenditel põhineva eelarvestamise ja finantsjuhtimise asemel. Eelarveseaduses sätestatakse kõigi kulutajate juures planeeritavate assigneeringute kõrval ka valdkonnas planeeritava poliitika põhijooned järgmisel aastal.

4.2. Jätkame riigi raamatupidamissüsteemi korrastamist vajaliku juhtimisinfo ja korraliku aastaaruande loomiseks.

4.3. Tagamaks eelarve kõikehõlmavust ning riigieelarve planeerimise, koostamise, esitamise, heaks­kiitmise, täitmise ja aruandluse ning auditiahela selgust ja läbipaistvust, lähtume rahvusvahelistest finantsjuhtimise põhimõtetest, headest tavadest ja klassifikaatoritest.

MAJANDUSPOLIITIKA PÕHIMÕTTED

Taotleme vabal turul põhinevat majanduskeskkonda, mis arvestab loodussäästlikkust ja jätkusuutlikkust. Majandustõus tagatakse, andes soovijatele oskused ja võimalused, et nad ise saaksid uusi väärtusi luua.

Esmatähtis on luua töötutele võimalusi leida tööd. Alampalka tõstes lähtume põhimõttest, et alampalk ei tohi takistada tööd teha soovival isikul tööd teha.

Suurendame töökohtade arvu investeerides haridusse ja teadusse, tervishoidu, korra- ja õiguskaitsesse ning toetades väikeettevõtlust.

Tööturg peab olema paindlik ning maksud optimaalse suurusega, kusjuures erilist tähele­panu pöörame tööjõu maksukoormuse piiramisele. Majanduskeskkond peab olema stabiilne.

Riigivõimu ülesanne majandusliku arengu tagamisel on leida vahendid ja teha tarvilikud investeeringud, et lahendada ülesanded hariduse, tervishoiu, õiguskaitse ja tehnilise infra­struktuuri tugevdamisel.

Toetame riigieelarvest väikeettevõtlust, eriti maapiirkondades.

Toetame rahvusliku kapitali säilimist.

TEGEVUSED 2003–2007

1. Töötame välja ja hakkame rakendama tegevuskava teadmiste­põhisele ja säästvale majandusmudelile üleminekuks

1.1. Koostame pikaajalise laiapõhjalisel kokkuleppel põhineva teadmistepõhise majanduse strateegia ja tagame selle realiseerimiseks vajalikud ressursid.

1.2. Rahvusvahelise taseme ja sidemetega spetsialistide koolitamiseks loome 2004. aastal sihtkapitali, mis toetab üliõpilasi, kes õpivad maailma tippülikoolides eelkõige rakenduslikke tehnika- ja tehnoloogiaerialasid.

1.3. Toetame tehnoloogia- ja innovatsiooniparkide loomist ja arenemist ülikoolide juures ning aitame kaasa nende rahvusvahelisele tutvustamisele.

1.4. Rakendame põhimõtte, et iga regulatsiooni hinnatakse selle mõju kaudu majandus­kasvule ja demograafilisele olukorrale.

1.5. Kaasame Eesti majandusse rohkem välismaiseid tippspetsialiste, lihtsustades tööloa saamise protseduure neile kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidele, kes leiavad rakendust Eesti tootmisettevõtete või tootmist toetavate teenindusettevõtete juhtimisstruktuurides.

1.6. Ekspordi suurendamiseks rakendame Eesti välissaatkonnad senisest enam toetama Eesti ekspordivõimet.

2. Seome haridussüsteemi tugevamalt majanduse vajadustega

2.1. Kaasame ettevõtlusringkonnad ja nende esindusorgani­satsioonid selgete ja otsustavate volitustega kutsehariduse juhtimisse ja arendamisse.

2.2. Vaatame läbi riiklikud õppekavad, kutse- ja kõrgkoolide õppealade valiku ning riiklikud tellimused lähtuvalt teadmistepõhise majanduse eesmärkidest.

2.3. Kutseharidussüsteemi arendamiseks koostame majanduse perspektiivsest struk­tuurist ja kutsehariduse olemasolevast baasist lähtuva programmi, mida korrigeeritakse igal aastal.

2.4. Loome kutsekoolidele motivatsiooni teha ettevõtetega koostööd ühiste praktikakohtade loomisel, koostades selleks õigus­aktid, mis sisaldavad meet­meid ettevõtjatele praktikakohtade ja juhendajatega seotud kulude katmiseks.

2.5. Loome kutseõpetajate ja praktikajuhendajate koolituse süsteemi, mis tugineb nii eri­alasele kui pedagoogilisele koolitusele.

3. Rakendame IT-lahendusi majanduse ja tootmise efektiivsuse tõstmiseks

3.1. Ühendame era- ja avaliku sektori ning teadusringkondade jõud, et töötada välja ja käivitada rahvuslik infoühiskonna sihtprogramm.

3.2. Kiirendame riigiga elektroonilist suhtlemist võimaldavate projektide teostust ning põhiosas lõpuleviimist valitsusperioodi lõpuks.

3.3. Tugevdame infosüsteemide arendamise juhtimist ja koordinatsiooni nii riigiasutuste kui omavalitsuste vahel, vältimaks raha­nappu­sest, teadmatusest ja projektide väiksusest tulenevat lahenduste haakumatust, raiskamist ja ebaühtlast teostust.

4. Tugevdame monopolide vastast võitlust

4.1. Võtame suurema kontrolli alla monopoolsete kaupade ja teenuste hinnad. Selle saavutamiseks on tähtsaim muuta regulaatorid poliitiliselt sõltumatuks.

4.2. Tagame tarbija kui nõrgema poole õiguse: tarbija asi ei ole müüja eksimust tõestada, vaid müüja asi on tõestada vastupidist. Eksimuse korral peab kompen­satsiooni saama kannatanud tarbija (mitte riik trahvidena).


5. Teed ja teedeehitus

5.1. Pöörame senisest enam tähelepanu ning eraldame vahendeid kohalike teede hooldusele ja remondile.

5.2. Jätkame saarte ja mandri vahelise püsiühenduse rajamise ettevalmistusi.

6. Ühistransport – rongid ja bussid

6.1. Korrastame ühistransporditoetuste jagamise ja tagame doteeritavat veoteenust pakkudes vedajate vahel konkurentsi.

6.2. Jätkame rongiliikluse toetamist eelkõige neis piirkondades, kus rongiliiklus on majanduslikult efektiivseim transpordiviis või elanikel puuduvad piisavad alternatiivsed transpordivõimalused.

7. Maa müük

7.1. Tõhustame piiranguid eesmärgiga vältida ja tõkestada põllu- ja metsamaaga spekuleerimist.

RIIGIVALITSEMISE JA OMAVALITSUSE KORRALDUSE POLIITIKA

PÕHIMÕTTED

Näeme Eestit kui kodanike riiki, kus austatakse ja julgustatakse inimese vaba algatust ja ette­võtlikkust. Meie poliitika põhineb avatud ühiskonna ideel. Soovime, et Eestist saaks vabade kodanike riik, kus võim sekkub inimese ellu võimalikult vähe ja üksnes sel määral, kui see on vajalik ühiskonna julgeoleku, eesti rahva ning tema kultuuri säilimise ja arengu huvides.

Meie eesmärgiks on kujundada riik, mis suudab seista seaduste rakendamise, täitmise ja avalike huvide realiseerimise eest; toimib õiglaselt, vastuvõetavalt ja arusaadavalt; kaasab otsustusprotsessi senisest enam kodanikke, kodanikuühendusi ja ettevõtjaid, suutes olla neile võrdväärseks, arvestavaks ja tasakaalustavaks partneriks; ei ole suunatud ainult olevikku, vaid lähtub tänastes tegevustes homseist eesmärkidest; vastutab oma tegevuse eest.

Koalitsioonipartnerid rõhutavad tugeva, õiglase ja optimaalselt toimiva riigivalitsemise tähtsust Eestis. Sellise ideoloogia märksõnadeks on lihtne, kuid tugev riik. Riigivalitsemise vorm, mille kaudu kavatseme seda ideoloogiat realiseerida, on detsentraliseeritud unitaarriik, mis võimaldab madalama haldustasandi erikaalu suurendades tasakaalustada kogu võimu teostamist.

Riigi huvid ei saa igapäevases asjaajamises lahkneda kodaniku huvidest. Riik peab teenima kodanikku liigse bürokraatiata ja inimlikult. Riigiametnik on avalik teenindaja, kelle käitumis­kultuurist sõltub kodaniku hingerahu. Kodanik peab saama suhelda riigiasutusega võimalikult mugavalt. Riik peab senisest enam teavitama ja koolitama neid, kelle tegevust õigusakt mõjutab.

Taotleme riigi juhtimisel koosmeelt ning kaasame opositsiooni kui konstruktiivse osapoole otsustusprotsessi – see on alus poliitika järjepidevusele ja legitiimsusele.

Arendame edasi parlamentarismi ja võimude lahususe ning põhiseaduslikkuse põhimõtteid, täpsustades Riigikohtu, parlamendi ja valitsuse funktsioone.

Oleme seadnud endale raamiks, et valitsussektori jooksvad kulud suhtena SKTsse ei tohi suure­neda. Igasuguse riigi toetuse ja abi kohta, mis antakse mingiks tegevuseks või tulemuste saavuta­miseks, peab olema aruandlus: kuhu raha kulutati, mida saavutati ja palju see tulemus maksis.

Seame õigusloomele rangemad reeglid, mis tagavad seaduste järjepidevuse, ökonoom­suse ja legitiimsuse ning võtame õigusloome lähteprintsiibiks vajaduste ja võimaluste tasa­kaalu. Selleks tugevdame õigusaktide eelneva mõjuanalüüsi nõuete järgimist. Lähtume põhimõttest: kui õigusakt on vastu võetud, siis peab olema tagatud ka selle kõikehõlmav rakendamine. Valdkondades, kus õigusakte ei suudeta rakendada või on ülereguleeritus, tuleb viia läbi deregulatsioon (nt lihtsustame ettevõtete loomise menetlust).

Valitsusliidu prioriteedid on:

· Valimissüsteemi lihtsustamine andmaks kodaniku häälele suurema kaalu Riigikogu koosseisu kujundamisel.

· Valitsemiskulude ja valitsussektoris hõivatute arvu hoidmine 2003. aasta tasemel.

· Korruptsiooni – eelkõige poliitilise korruptsiooni – vähendamine.

· Administratiivse ja poliitilise juhtimise tasakaalustamine.

· Õigusaktide revisjonisüsteemi kehtestamine tuvastamaks aktide tegelikku toimimist.

· Erakondade rahastamise korrastamine.

· Teenusstandardite süsteemi kehtestamine kodanike õiguste kaitseks.

· Poliitilise juhtimissuutlikkuse tugevdamine.

tegevused 2003–2007

1. Kodaniku häälele suurem kaal

1.1. Rakendame parlamendivalimistel avatud valimissüsteemi, viies 1. jaanuariks 2005 valimisseadusse muudatuse, et kõik Riigikogu mandaadid jagatakse ringkondades, reastades ringkonnanimekirjas mandaadi saajad saadud häälte arvu järgi. Suurendame erakondade Riigikogu valmisnimekirja pikkust 202ni.

1.2. Korraldame 2004. aasta Europarlamendi valimiste päeval põhiseaduse muutmise rahva­hääletuse, et valida 2006. aastal Vabariigi President üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel. Koalitsioon toetab Vabariigi Presidendi praeguste volituste säilitamist.

1.3. Pikendame põhiseadust muutes presidendi volitusi 6 aastaks, sätestades presidendile ühekordse ametiaja piirangu.

1.4. Koalitsioon seab eesmärgiks luua tingimused, et 2005. aasta kohalikel valimistel oleks võimalik rakendada e-valimisi.

2. Tagame kodanikule õiguse heale haldusele

2.1. Kõige olulisem väärtus riigihalduse korraldamisel on valitsusliidu jaoks kodanike õiguslik ootus pakutavate avalike teenuste asjakohasuse, õigeaegsuse ja usaldusväärsuse suhtes. Sellest peab lähtuma kogu halduse korraldus.

2.2. Kvaliteedi tagamiseks kehtestame 2005. aastaks teenusstandardid ehk miinimumnõuded avalikele teenustele. Kui neid ei täideta, on kodanikul võimalus kaitsta oma õigusi ja taotleda õiglast kompensatsiooni.

2.3. Osutamaks standarditele vastavaid avalikke teenuseid, kujundame integreeritud teeninduspunktide võrgu üle Eesti.

2.4. Koalitsioon toetab võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse vastuvõtmist ning selle sisulist ja õiguslikku tagamist avaliku võimu teostamisel.

3. Tugevdame parlamentarismi

3.1. Kujundame Riigikogu riigi strateegilise arengu planeerijaks – selleks tugevdame parlamendi tugistruktuure ning selget otsustuspädevust strateegilise planeerimise alal. Korrastame riigi planeerimissüsteemi ja erinevad planeerimisdokumendid. Operatiivne juhtimine peab senisest enam jääma valitsusele.

3.2. Kaasame parlamendi tegevusse senisest enam eksperte ja teadlasi ning oluliste üksik­küsimuste arutamiseks moodustame Riigikogu juurde ekspertide komiteed.

3.3. Tugevdamaks parlamendi järelevalvet täitevvõimu üle, moodustame Riigikogus komisjoni koostööks Riigikontrolliga. Koostöökomisjon esitab oma ettepanekuid Riigikontrolli töö­plaani ning arutab Riigikontrolli ülevaateid ja auditiaruandeid. Komisjonis on opositsiooni esindavatel Riigikogu liikmetel enamus.


4. Kodanikuühendused tugevamaks

4.1. Vaatame üle mittetulundusühingute asjaajamist ja aruandlust puudutavad õigusaktid eesmärgiga neid lihtsustada.

4.2. Asume toetama eelmise Riigikogu poolt vastu võetud kodanikuühiskonna kontseptsiooni.

5. Erakonnad teenigu kodanikku

5.1. Alates 1. jaanuarist 2004 korrastame erakondade rahastamise süsteemi, kusjuures keelatakse äriühingute annetused erakondadele. Seame eesmärgiks piirata valimisreklaami kulusid ning kehtestame 1. jaanuariks 2004 seadusega erakondade rahastamise üle välis­kontrolli. Arvestades äriühingute suurt osakaalu erakondade senises rahastamises, tasa­kaalustatakse piirang erakondade riigieelarvelise rahastamise suurendamisega võrreldavas mahus. Lisaks esindatusele Riigikogus võetakse rahastamise aluseks ka esindatus kohalikes volikogudes. Seda rakendatakse alates 2005. aasta kohalikest valimistest.

5.2. Piirame õigust kuuluda erakonda ainult kutselistele kaitseväelastele. Vajadusel sätestatakse seadusega neile erakondade liikmetele, kes täidavad teatud avaliku teenistuse ülesandeid, piirangud tegevusele ning kuulumisele erakonna juhtorganitesse.

6. Eesti riik kaitsku Euroopas Eesti huve

Jätkame õigussüsteemi harmoniseerimist ELi õigusega. Harmoniseerimise aluseks on Eesti Vabariigi põhiseadus ja ELi liitumisleping. Eesti huvide tulemuslikuks kaitsmiseks ELis on vaja tagada Eesti siseriiklik valmisolek liitumiseks ning teha sellekohased muudatused riigiaparaadis.

6.1. Viime lõpule siseriiklikud ettevalmistused liitumiseks:

· Tagame, et Eesti täidab liitumisläbirääkimistel võetud kohustused. Selleks kiirendame läbirääkimistel võetud kohustustega seotud õigusaktide väljatöötamist ning nende rakendamist. Analüüsime ja vajadusel täpsustame olemasolevat “Euroopa Liiduga ühinemisvalmiduse saavutamise kava 2003”.

6.2. Tõhustame riigiaparaadi toimimist, et tagada Eesti huvide maksimaalne esindatus:

· Määratleme täpselt Riigikogu pädevuse Eesti positsioonide kooskõlastamisel ELi otsustusprotsessis. Seame eesmärgiks Riigikogu aktiivse kaasatuse strateegiliste küsimuste arutamisse. Suurendame parlamentaarset kontrolli Eesti osaluse üle ELi otsuste tegemises.

· Loodav ELi küsimuste koordineerimise mehhanism peab tagama valitsuse ja Riigikogu tõhusa koostöö Eesti positsioonide kujundamisel, mis on eeltingimuseks Eesti efektiivsele osalemisele ELi otsustusprotsessis.

6.3. Seame eesmärgiks kogu EList eraldatava raha sihipärase ärakasutamise:

· Töötame välja ELi struktuurimeetmete rakendamise rahastamismudeli, mis aitab kaasa toodetava lisaväärtuse lisandumisele.

· Seame esikohale põhimõtte, mille kohaselt ELi struktuurivahendite rahastamis­eesmärgid aitavad kaasa riiklike arengusuundade elluviimisele, mitte ei muutu eesmärkideks iseeneses.

· Koondame killustatud piirkondlikud arengustruktuurid ühtseteks maakondlikeks arendus­keskusteks, mis jäävad ELi struktuurivahendite taotlemisel peamiseks tugisüsteemiks.

· Tagame ELi struktuurivahendite kasutamise üle samasuguse järelevalve ja läbipaistvuse nagu riigieelarveliste vahendite kasutamise puhul.

· Tagame elluviidud projektide üle regulaarse tulemuslikkuse ja mõjude analüüsi.

ELi struktuurvahendid tuleb suunata eeskätt valdkondadesse, mis on prioriteetideks riigi arengu seisukohalt ja mis on sätestatud Eesti riiklikus arengukavas. Iseäranis tuleb tähele­panu pöörata sellistele valdkondadele nagu haridus (sh kutseharidus), innovatsioon, teadus- ja arendustegevus, ettevõtluse arendamine, tasakaalustatud regionaalne areng ja inimväärse elukeskkonna tagamine kogu Eestis.

7. Kujundame omavalitsused sõltumatuks ja tugevaks partneriks riigile

7.1. Kindlustame Euroopa omavalitsuste hartast lähtudes Eesti vallad ja linnad nende üles­annete täitmiseks piisavate stabiilsete ja paindlike tuludega, mis kujunevad seadustes fikseeritud normatiivide alusel. Võtame vastu omavalitsuste korraldust, sisemist järele­valvet ja juhtimist täpsustava uue omavalitsuse korralduse seaduse. Avalikku teenust osutavad need, kes saavad seda teha kõige parema hinna, kvaliteedi ja juurdepääsu­suhtega kodaniku jaoks. Kõik olemuslikult omavalitsuslikud funktsioonid tuleb panna oma­valitsustele endile, kuid maksimaalselt tuleb soodustada ühisasutuste, omavalitsuste vaheliste sihtasutuste jms loomist teenuste osutamiseks, mida on efektiivsem koos pakkuda. Selleks tuleb muuta finantseerimise skeem koostööd soosivaks.

7.2.Anname täna maavalitsusel täita olevad omavalitsuslikud funktsioonid omavalitsustele. Koalitsiooni eesmärgiks on korrastada riigi maakondlik juhtimistasand ja selle tõhusust suurendada, et kindlustada maakondade tasakaalustatud areng.

7.3. Kõik omavalitsuste tulusid, kulusid ja tegevust reguleerivad seadused kuuluvad hea tavana kooskõlastamisele üleriigilistes omavalitsusliitudes.

7.4. Toetame omavalitsuse vabatahtlikku liitumist. Selleks käivitame programmid, mis võimaldavad saada toetust ja algatada suuremaid ühinenud omavalitsuse arenguprojekte.

8. Säästlik riigijuhtimine

8.1. Võtame vastu valitsemiskulude kokkuhoiu programmi, muutes vajalikke seadusi. Selles sätestatakse valitsuse ühtne poliitika halduskulude osas.

8.2. Valitsus taotleb ühtseid ja mõõdetavaid nõudeid kõigile riigiasutustes koostatavatele projektidele, programmidele ja kavadele.

8.3. Vähendame 2004. aasta riigieelarves ministeeriumide haldus­kulusid ning tõhustame riigiasutuste eelarve kontrolli.

8.4. Vähendame ametiautode arvu, kusjuures ametiautot tohib kasutada ainult ameti­ülesannete täitmiseks.

8.5. Vaatame 2003. aasta jooksul läbi riigiasutuste paiknemise otstarbekuse Tallinna kesklinnas. Piirame 2004. aasta eelarves riigiasutuste investeeringuid büroohoonetesse.


8.6. Võtame vastu uue avaliku teenistuse seaduse, mis seab eesmärgiks töö- ja teenistus­suhete korrastamise ja ühtlustamise tööjõuturu olukorraga. Loome riigiametnike palkade osas suurema paindlikkuse seaduses selgelt määratletud piirides, arvestame ametnike tulu palgana ning vähendame varjatud lisatasude maksmist ja erisoodustusi.

8.7. Vaatame läbi ametnike tulemuspalga, riigi ametikorterite ja eripensionide süsteemi.

8.8. Kehtestame piirangu, et Riigikogu liige võib riiki esindada mitte rohkem kui kahes tasulises nõukogus või järelevalveorganis.

8.9. Suurendame ministri õigust korraldada ministeeriumi ja tema valitsemisala organisatsiooni.

8.10. Tagame kutseliste ametnike ja poliitilise juhtimise selge lahutatuse, määratledes selgemalt ametnike kompe­tentsinõuded ja reeglid personali valimiseks.

8.11. Jätkame infotehnoloogilise projektide arendamist riigihalduses, et tagada kodanikule tõhusam ja odavam teenus.

8.12. Tõhustame haldussuutlikkust elanike arvestuse alal.

8.13. Tugevdame poliitilist juhtimist. Loome 20. juuniks 2003 võimaluse luua ministeeriumi üks abiministri ametikoht, et paremini realiseerida koalitsiooni poliitilist vastutust. Sellega seoses täpsustatakse ministeeriumide juhtimispõhimõtteid muutmaks ministeeriumide töökorraldust lihtsamaks. Abiministri ametikoha loomisega kaasnevad kulutused kaetakse ministeeriumi kulude kokkuhoiust.

8.14. Ministeeriumide-vahelise koordinatsiooni parandamiseks tugevdame Riigikantselei suutlikkust haldusülesannete täitmisel

9. Kodakondsuspoliitika järjepidevus

9.1. Säilitame senised kodakondsus- ja keelepoliitika põhimõtted.

9.2. Kaitseme eesti keele oskuse nõuet kodakondsuse saamise alusena ja vähendame kodakondsuseta isikute arvu bürokraatlikest takistustest hoidumise kaudu.

9.4. Lisaks keeleõppele arendame Eesti riiklust ja ajalugu tutvustavat õpet. Selleks tasume 100% keele ja riikluse õppe kuludest kodakondsuseksami eduka sooritamise puhul.

9.5. Keskkooli lõpetamisel on kohustuslikud eesti keele ja kodanikuõpetuse eksamid. Mõlemad eksamid on võrdsustatud eksamitega kodakondsuse taotlemiseks.

9.6. Viime läbi kodakondsuseksamite nõuete analüüsi, võttes eesmärgiks, et kodakondsus­eksamite nõuded peavad olema sisulised, ühetaolised ja praktilise iseloomuga.


TERVISHOIUPOLIITIKA

PÕHIMÕTTED

Meie tervishoiupoliitika lähtealuseks on tõdemus: rahva tervist saab parandada üksnes siis, kui minna probleemi juurteni, mis paljuski asuvad väljaspool arsti­abi- ja ravisüsteemi – tervisehariduses, puhtas keskkonnas ja joogivees, tervist väärtusta­vates töökohtades, tervise hoidmiseks piisava sissetuleku tagamises, taunivas suhtumises ebatervetesse eluviisidesse ja tervislike meelelahutusvõimaluste kättesaadavuses.

Seame eesmärgiks suurendada tervishoiule kuluvate vahendite osatähtsust SKTst ning korrastada olemasoleva tervishoiu juhtimise ja finantseerimise mudeli.

Meie tervishoiupoliitika tähendab inimese omavastutuse suuremat tähtsustamist tervise hoidmisel. Usume, et kõige rohkem sõltub tervis inimesest endast – eluviisist, harju­mustest ja võimalustest.

Tervist ei ole seni küllaldaselt väärtustatud. Terved eluviisid ja haiguste ennetamine on olnud raviprobleemidega võrreldes tagaplaanil. Senisest enam tuleb tegeleda haiguste ennetustööga, tagades selle püsiva finantseerimise.

Riik peab minema appi neile, kel ei ole võimalusi oma tervise eest hoolitseda või tervise­häda ravida. Õnnetus ja haigused ei tohi tõugata vaesusse ja raha puudumine ei tohi piirata võimalusi saada hädavajalikku abi.

Suurendame pere- ja eriarste, sotsiaal­töötajaid ja pere­nõustajaid koondavate spetsiali­seeritud tervise­keskuste osa üldarstiabi ja ambulatoorse eriarstiabi osutamisel.

Patsiendil peab olema õigus ja võimalus valida arst ja haigla.

Suurendame Sotsiaalministeeriumi õigusi ja vastutust tervishoiupoliitika kujundamisel.

TEGEVUSED 2003–2007

1. Väärtustame terviseedendust ja haiguste ennetamist

1.1. Jätkame südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamist, traumade vähendamist, AIDSi ja tuberkuloosi ennetamise programme ning käivitame vähiprogrammi ja reproduktiiv­tervise programmi.

1.2. Loome võimaluse teha 3000 krooni ulatuses kalendriaastal tulumaksuvabalt kulutusi enda ja alla 18­aastase perekonnaliikme terviseedendusele.

2. Kaasame ravisüsteemi senisest enam erameditsiini

2.1. Sätestades selgelt kvaliteedinõuded anname nõuetele vastavatele erahaiglatele ja ­kliinikutele võimaluse konkureerida konkursi korras teiste haiglatega õiguse eest osutada Haigekassa poolt tasutavat ravi- ja taastusraviteenust. Haigekassale anname võimaluse teha vähempakkumiste alusel pikaajalisi (kuni 5 a) lepinguid, mille toel kõik raviasutused saaksid oma tegevust ja investeeringuid pikaajaliselt planeerida.

2.2. Analüüsime haiglate juhtimist eesmärgiga tagada parem riiklik järelevalve.

2.3. Vaatame läbi Haigekassa staatuse ja seisundiga seonduva.

3. Korrastame raviteenuste tellimise ja rahastamise mudeli

3.1. Riik osaleb haiglate kapitalikulude katmisel.

3.2. Seisame arstide ja õdede palga tõstmise eest.

3.3. Rakendame ühtse elektroonilise tervisekaardi, mis tagab patsiendi ravimiseks oluliste andmete ja tehtud uuringute liikumise rangete turvanõuete alusel raviasutuste vahel.

3.4. Vaatame läbi nii patsi

Märkmed: