Toronto eesti luterikoguduste ühise surnuaiapüha jumalateenistused peeti pühapäeval, 11. juunil.

Esimene neist oli Peetri kirikus jumalateenistuse raames, kus õp. dr. Andres Taul pidas jutluse ja õp. Mart Jaanson teenis liturgilises osas. Õpetaja käsitles oma jutluses tundeid, mis inimese mõttemaailmas kalmistul tekivad. Meenuvad möödunud ilusad ja halvad ajad, süveneb inimese igatsus Jumala järele.

Õp. Jaanson teenis liturgia ja jutluse järel kiriku õuel leinamüüri ääres ja pidas mälestuspalve.

Mt. Pleasant'i kalmistul koguneti pärastlõunal tuttavate haudade juurde.

Orkester Volli Gustavsoni juhatusel mängis sissejuhatuseks paar koraalimeloodiat, mis süvendasid päeva mõju ja edastasid päevakohast sügavat sõnumit.

Õp. Kalle Kadakas tervitas kohaletulnuid ja soovis, et nad tunnetaksid lahkunute mälestuse suurust. Õp. M. Jaanson tervitas Peetri koguduse poolt. Vaheldumisi jagasid vaimulikud liturgilist osa. Jutluses kutsus õp. Jaanson vastu võtma Jumala poolt pakutavat elu. Meil võib olla kahtlusi nagu Toomal, kes alles siis veendus Jeesuse ülestõusmises, kui pani käed Tema haavadesse. Kahelda pole aga mõtet kalmistul, mis räägib elu kaduvusest. Siin on lahkunute ajutine puhkepaik, keda Kristus kord äratab ja üles viib.

Kirikupalves ütles õp. Kadakas, et Taevase Isa käes on kõik me elupäevad. Siin kalmistul puudutab meie südameid rohkete mälestuste soojus.

Kolmas jumalateenistus peeti York surnuaial sealse kivialtari juures. Teenisid õp. Kadakas ja õp. Jaanson, viimane ka jutlustas.

Eesti rahvas on siin viimasel ajal tihti oma omakseid kalmistutele puhkama kandnud. Seetõttu tungisid ka surnuaiapühal öeldud mälestussõnad eriti sügavalt hinge.

Kõigil kolmel teenistusel oli üle 250 kirikulise.

Märkmed: