See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/eesti-koige-vanem-akadeemiline-naisorganisatsioon-eesti-naisuliopilaste-selts-100-a-juubeli-lavel/article33147
Eesti kõige vanem akadeemiline naisorganisatsioon — Eesti Naisüliõpilaste Selts — 100.a. juubeli lävel
11 Aug 2011 Aino Müllerbeck
Eesti Naisüliõpilaste Selts vanima akadeemilise naisorganisatsioonina on loomisest peale toonitanud naiste tähtsat rolli nii ülikoolis kui ka tavaelus. Selts asutati 14. novembril 1911. a. Tartus. Algatajarollis olid viis energilist ja ettenägelikku naist: Linda Eenpalu, Amalie Krims-Kotkas, Lydia Mahlstein-Männik, Lucie Martna-Lipman ja Aleksandra Pedusaar. ENÜS tegutses kaheksa aastat ebaseadusliku organisatsioonina, kuna nende esitatud põhikirja ei kinnitatud. Ülikooli kuraator väitis, et milleks teiesugustele selts! Mida ta seal teeksite? Mehed suitsetavad, joovad, vehklevad…Kas hakkate poliitikat tegema? Ei, selline selts ole soovitav! Aastal 1916 ilmus Postimehes kirjutis, kus hoiatati noori tulevasi emasid ja perenaisi ülikooli astumisel: see viib neid hukatusteele! Alles a. 1919 kinnitas Tartu Ülikooli valitsus Eesti Naisüliõpilaste põhikirja. Suur samm eesti naiste üheõigusluseks oli astutud. Kuid alles 1920. a. alguses saadi tunnustus ka meesüliõpilaste organisatsioonidelt.

Selts on oma põhimõtetes alati toonitanud eesti keele ja meele säilitamist ning individualismi. Selts oli ja on küllaltki vabameelse hoiakuga. Soodustati iseolemise ja isemõtlemise oskust. Ka karskus on olnud aukohal. Ainsaks väliseks tunnuseks on rinnamärk ja valge sinise servaga üliõpilasmüts. Viimast kantakse vaid pidulikel sündmustel.

Eesti Naisüliõpilaste Seltsi Toronto Koondises on praegu allakirjutanule teadaolevalt veel kuus Tartus I Eesti Vabariigi ajal liikmeks astunut: vil! Laine Pant, kellel on seltsiga võrdne vanus, sest ta tähistab oma 100. sünnipäev selle aasta septambris. Siis veel vil! Aino Baudu-Suits, Ksenia Rungi-Vinogradov, Dagmar Võsu, Aino Waldin ja ksv! Helmi Kaimre-Urm.

Dagmar Võsu vastab küsimusele seltsi astumisest järgmiselt. Rakvere Ühisgümnaasiumi viimases klassis kõneles neile klassijuhataja Hella Rajasaare, ENÜS’i liige, et peale üliõpilaskorporatsioonide on olemas ka selts… Noor arstiteaduskonda pürgiv neiu talletas selle info oma mälus ja ühineski hiljem seltsiga. Aino Waldin meenutab uhkusega ENÜS’i 25. juubelit a. 1936, mil juubeliaktus toimus seltsi loorberipuudega kaunistatud ruumides ja kus tema esines klaveripalaga. Kohal viibis ka alati majesteetlik ja inspireeriv auvil! Miina Härma. Osales tervelt 33 noorliiget.

Eestis katkes 1940. a. nii ENÜS’i kui ka teiste üliõpilasorganisatsioonide tegevus. Seltsi liikmete arv oli tollal 410. Eestis käidi siiski koos ka Nõukogude okupatsiooni ajal raskeis oludes mitmesuguste pidustuste sildi all erakortereis. Nõukogude Liidu teise okupatsiooni saabumisel põgenesid peaaegu pooled ENÜS’i liikmeist Eestist, nende hulgas ka asutajaliige Linda Eenpalu. Koondisi asutati paljudes maailma paigus: Rootsis, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Austraalias. Tõenäoliselt käidi koos veel mujalgi.

14. novembril 1988 algas aga südide naiste eestvedamisel Eesti Naisüliõpilaste Seltsi taastamine Eestis. Jätkati vanu traditsioone, kuid tehti ka ajakohaseid uuendusi. 1998. a. kolis selts Tartus oma uude kaunisse korterisse.

ENÜS’i ridadesse on aastate vältel kuulunud palju nimekaid eesti naisi. Nimetaksime siin vaid mõningaid: Betti Alver, Linda Eenpalu, Rutt Hinrikus, Miina Härma, Aino Järvesoo, Tiina Kirss, Tiiu Koort, Ellen Niit. Seltsi ridadest on pärit esimene naisdoktor phil. J. Rebane-Sild, kes kaitses oma doktoritööd 1911. a. Berni Ülikoolis.

Eestis eksisteeris selts 48 aastat vaikivas olukorras. Kas surmas see Eesti Naisüliõpilaste Seltsi vaimu? Ei, hoopiski mitte. Tuli hõõgus tuha all ja plahvatas leegina 14. novembril 1990, mil Eestis taastati ametlikult Eesti Naisüliõpilaste Selts. Rahvuslus, individuaalsus, püüd kõrguste poole nii hariduses kui ka isiklikus elus, need olid säilinud. ENÜS elab, mõtleb, tegutseb. Eestis on momendil liikmete arv 282. Toronto Koondisse kuulub 91, Montreali 13, Vancouveris hetkel liimete arv teadmata. Ülemaailmselt on liikmeid vähemalt 546.

Torontos toimub Eesti Naisüliopilaste Seltsi ajalooline näitus käesoleva aasta oktoobris ja novembris Toronto Eesti Maja keldrikorruse galeriis. Peakorraldajaks on vil! Vaike Külvet. 100. a. juubelipidustused korraldatakse Tartus 14. novembri nädalal. Torontos leiavad need aset 22. ja 23. oktoobril

Gaudeamus igitur!
1936 – Seltsi 25. aastapäev Tartus Vanemuises.        - pics/2011/08/33147_1_t.jpg
1936 – Seltsi 25. aastapäev Tartus Vanemuises.
Üks vanimaid säilinud fotosid ENÜS’i esimesest tegevperioodist pärineb aastast 1917, mil selts tegutses veel nö ’põrandaaluse’ organisatsioonina.  Pildil teiste hulgas ka seltsi asutajad Linda Eenpalu, Amalie Krims-Kotkas ning Aleksandrine Pedusaar ning seltsi esimene vilistlane Johanna Rebane-Sild.<br>Arhiivifoto<br>  - pics/2011/08/33147_2_t.jpg
Üks vanimaid säilinud fotosid ENÜS’i esimesest tegevperioodist pärineb aastast 1917, mil selts tegutses veel nö ’põrandaaluse’ organisatsioonina. Pildil teiste hulgas ka seltsi asutajad Linda Eenpalu, Amalie Krims-Kotkas ning Aleksandrine Pedusaar ning seltsi esimene vilistlane Johanna Rebane-Sild.
Arhiivifoto
Märkmed: