Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis kokku 1127 miljoni euro eest, sellest hooneid 686 miljoni ja rajatisi 441 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 4% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 7% vähem.
Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar rõhutas, et kohalikku ehitusturgu mõjutas kolmandas kvartalis enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. „Hoonete ehitus on kahanenud juba 2022. aasta teisest kvartalist alates, nüüd vähenes ka rajatiste ehitamine. Nii hoonete kui ka rajatiste puhul tehti vähem remondi- ja rekonstrueerimistöid, uusehituse maht aga suurenes,“ tõi Sinisaar välja.
Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud jäid mulluse kolmanda kvartaliga võrreldes samale tasemele. „Sealsed mahud on põhiliselt mõjutatud hooneehitustöödest. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli 8%, aasta varem 7%,“ lisas Sinisaar.
Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1088 uut eluruumi, mida on ligi kolmandiku võrra vähem kui 2023. aasta kolmandas kvartalis. Veidi üle poole valminud eluruumidest asub, kas ühepere-, kahepere- või ridaelamus. Kõige rohkem valmis uusi eluruume Tallinna lähiümbruse valdades.
Ehitusluba väljastati 1082 eluruumi ehitamiseks, mida on 30% vähem kui aasta varem samal ajal. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.
Kasutusse lubati 271 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 161 200 ruutmeetrit. Kõige enam lisandus uusi lao-, kaubandus- ja tööstushoonete pindu. Võrreldes 2023. aasta kolmanda kvartaliga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.
