Rahvale tuleb anda õigus presidendi otsevalimisteks!

Oma ametisoleku viimasel päeval, 8. oktoobril 2001. aastal andis president Lennart Meri Riigikogule üle põhiseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks oli viia sisse presidendi otsevalimised.

„Teie käes on seaduseelnõu, mis annab Eesti rahvale õiguse, mis on enamusel demokraatlikest Euroopa rahvastest. Menetlege seda jõudsasti!“ ütles Lennart Meri. Seda algatust võib julgelt nimetada Lennart Meri poliitiliseks testamendiks. 2001. aasta sügisel presidendiks valitud Arnold Rüütel toetas oma eelkäija algatust.

Järgnenud 15 aasta jooksul on võimuparteid maha hääletanud kõik algatused lasta rahval endale ise presidenti valida. Eesti Konservatiivse Erakonna kongress leiab, et presidendi otsevalimine tuleb Eestis seadustada. Demokraata huvides on kodanikele hädavajalik juurde anda vahetuid mehhanisme riigi juhtimisel osalemiseks.

Praegune valimiskord, mille järgi presidendi valib Riigikogu või valimiskogu, ei lähtu Eesti rahva kui kõrgeima võimu kandja põhiseaduslikust staatusest. Sisuliselt ei ole rahval võimalik presidendivalimiste protsessi mõjutada.

Tänane valimisüsteem ei ole kooskõlas ka põhiseadusliku võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttega. Parlamendis valitud president on kaldu nii Riigikogu kui ka valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade poole. Peatselt ametist lahkuva presidendi Toomas Hendrik Ilvese seisukohad ja väljaütlemised on selle kõnekaks näiteks.

Leiame, et Eesti president on institutsioon, mille olulisi ülesandeid on tasakaalustada erakondade ja valitsuse tegevust riigi juhtimisel. Otsevalimistel mandaadi saanud president esindaks kõiki Eesti kodanikke, mitte ainult teda ametisse valinud erakondi. Rahva poolt valitud president saab julgemalt kasutada talle antud põhiseaduslikke volitusi ega ei pea kartma teha otsuseid või avaldusi, mis Riigikogule ei meeldi.

Rahvas valib presidenti üheksas parlamentaarses Euroopa riigis: Austrias, Bulgaarias, Iirimaal, Leedus, Poolas, Slovakkias, Sloveenias, Soomes ja Tšehhis. Otsevalimine toimub ka Küprosel, Portugalis, Prantsusmaal ja Rumeenias, kus presidendil on otsustusõigust rohkem. Ainult seitsmes Euroopa riigis, kus on presidendi institutsioon – Eestis, Itaalias, Kreekas, Lätis, Maltal, Saksamaal ja Ungaris –, puudub rahval võimalus riigipead otse valida.

Erinevad avaliku arvamuse uuringud näitavad, et enamik rahvast tunneb puudust võimalustest olulisi riigi otsuseid mõjutada ning on presidendi otsevalimise poolt. Otsevalimine annab rahvale võimaluse riigi juhtimises kaasa rääkida ning vähendaks demokraatia defitsiiti Eestis.

Rahva tahte objektiivseks väljaselgitamiseks teeb Eesti Rahvaerakonna Kongress ettepaneku panna presidendi otsevalimise küsimus rahvahääletusele.


Pärnu,
12. juuni 2016

Märkmed: