Merike Miländer, Köln Kuulsime varakevadel, et Hollandis, Gouda linnas tegutsev EESTI KOOL saab aprillis 1-aastaseks! Sünnipäevapidudel käiakse ju meeleldi ja nii asusimegi Kölnist Gouda poole teele.
Mida olime kuulnud Goudast? Kuulus
Goudse Kaas ehk maakeeli gouda juust tuli tuttav ette, aga see, et 70.000 elanikuga Lääne-Hollandis paiknev linn sai oma linnaõigused juba 1272. a. hollandi graaf Florens van Goude’lt, oli meile uudiseks. Ajalooline linnasüda on vaatamisväärne – aastast 1449 seisab keset turuplatsi muljetavaldav raekoda, selle läheduses 15. sajandist pärit St. Janí kirik, mille klaasimaalingutega aknad on ühed vanemad ja kuulsamad Euroopas. Sealsamas seisab suurte puude all 14. sajandist pärinev linnamuuseumi hoone. Meie lühike jalutuskäik lõppes taas turuplatsil, mis on ümbritsetud 14-16. saj. pärit omanäoliste majadega ja näeb välja nagu nukulinn! Aga see linnake oli 13. sajandil tänu oma veeteedele kaubanduspartneriks Baltikumile.
Eesti Kool Goudas 2007. aastast on koolil kasutada Waldorf-koolimaja, mille ruumid on optimaalsed oma kujunduse ja pakutavate võimaluste poolest. Astusime lahke koolirahva kutsel edasi ja kohe algaski aastapäeva kontsertaktus. Esinejad olid muidugi koolijütsid ise, aga tantsu löödi ka koos emade-isade ja külalistegagi. Kooli oli tulnud tervitama Brüsseli II Euroopa Kooli õpetaja Maia Roosipuu.
Külastasime peale aktust liikumis- ja muusikatundi. Toredad olid mõlemad ja õpetajate professionaalsus lausa kiiduväärt.
Sünnipäevakooki süües saime jutule kooli eestvedajate ja mõtte elluviijate Saima Hinno ja Riina Hendriksiga. Kuidas ja millal tekkis idee luua oma kool Hollandis?
Ettevõtlikud eesti naised Hollandis otsisid juba pikemat aega võimalust eestikeelse kooli loomiseks. Koostati kooli projekt, mida tutvustati Eesti suursaadikule Hollandis Gita Kalmetile 7. detsembril 2006. Sellest ideest teavitati huvilisi ka interneti suhtlusportaali Orkut kaudu. Vastukaja oli oodatust positiivsem ning kool avati 2007. a. esmalt Utrechtis ja asub nüüd Goudas.
Nüüd on esimene aasta seljataga. Positiivseks tuleb pidada vanemate huvi lapsi eesti kooli tuua, probleemiks on laste erinev keeleoskus. Tunniplaani vaheldusrikkus, mis võimaldab eesti keelt õppida läbi mängu, tantsu ja laulu, on leidnud positiivset vastukaja nii laste kui vanemate hulgas.
Koolil on ka oma kodulehekülg –
www.eestikool.nl – millele lähiajal uus, veelgi lastepärasem vorm antakse.
Kooli eesmärgid Sihtrühmaks on lapsed, kelle teine kodune keel on eesti keel ja eesti peredest pärit lapsed, kes ajutiselt või alaliselt elavad Hollandis. Kooli eesmärgiks on eesti keele oskuste arendamine ja säilitamine ning eesti kultuuriteadlikkuse edasikandmine Hollandis elavate eestlaste hulgas. Hollandis lähevad lapsed kooli juba 4-aastaselt, mistõttu muutub hollandi keel paratamatult kiiresti nende esimeseks keeleks. Seetõttu on lastel oluline kokku saada eesti keelt kõnelevate kaaslastega.
Nimekirjas on 39 last, aktiivselt käib kohal vahelduvalt umbes 20. Kõige vanem on 10-aastane ja noorim vaid 10-kuune.
3-tunniline õppetöö toimub kord kuus pühapäeviti ja rühmad on moodustatud vastavalt laste vanusele: laulu-mängukool; mudilastekool ja lastekool. Õppematerjalid on pärit Eestist – Eesti Instituut ning Eesti Teadus-ja Haridusministeerium on toetanud kooli õppekirjandusega, aga ka materiaalsete vahenditega.
Kooli tulevikku silmas pidades püütakse pakkuda tegevust kogu perele – nii keeleõpet kui muid kultuurilisi üritusi-loenguid. Hollandlastest lastevanematele õpetatakse samuti eesti keelt sealse eestlanna Marian Lavingu õpiku „Eesti keele kursus algajatele“ alusel. Viimasest torkas silma huvitav ülesehitus ja lustakas vorm keele õpetamiseks, mitte kuiv ja raske grammatika, vaid pisut mänguline asjasse suhtumine, aga just seeläbi tuleb argipäevakeel kiiremini kätte. Kuulsime kiitust hollandlaste hea keelevaistu ja motiveerituse kohta – tore!
Ükski koolilaps ei ela Gouda linnas. Kaugemalt tulijad vajavad 1,5 tundi kohalejõudmiseks, lähemalt tulijad on näit. Haagist.
EV Suursaatkonna korraldatud jõulupeol osales 80 eesti last kogu Hollandist – seega võib oletada, et just nii palju oli tol hetkel eesti lapsi selles riigis, aga need arvud muutuvad pidevalt ja loomulikult ei saa ka kõik lapsed eesti koolis käia.
Haagi Rahvusvaheline Kool (
International School of the Haag) on põhimõttliselt kohustatud seal õppivatele eesti lastele tagama eesti keele õppimise võimaluse. Selle kooli põhimõte on, et kui emakeel pole korralikult selge, siis ei ole lihtne ka teisi keeli õppida. Üks kord nädalas, peale tunde toimub emakeele õpe, aga õnnetuseks on eesti lapsi koolis nii vähe, et see süsteem nende jaoks korralikult ei toimi, seega ongi osalemine Eesti Koolis neile sobivam variant.
Seekord oli siis tavapärasest pidulikum koolipäev. Kui sünnipäevakoogid söödud, mängud-tantsud-laulud esitatud ja vaadatud, jätsime nägemiseni ning loodame Hollandi Kooli lapsi ja nende emasid-isasid näha meie, Saksamaa EÜSL-i korraldatava „Laste Kultuuripäevade“ külalistena Annabergis (Bonnis).
Hollandi Eesti Koolis käisid külas Kölni Eesti Rahvuskoondise (KERK) esinaine Mare Rahkema, KERK-i juhatuse liige Merike Miländer ning KERK-i noorema generatsiooni esindajad Kristiina Rahkema ja Grete Miländer.
