Tõde ärge otsige vanast uurimistoimikust
1993–1996: verine järelkaja tanklas kõlanud laskudele
Kommentaar: Politsei kartis surmaeskadroni
Ari-Pekka ja Michael seisid Pärnu maanteel nn kellu-kutsekooli ühiselamu kolmanda korruse aknal. Õigemini sööstsid nad aknale kohe, kui kõlas esimene lask. Poisid olid 18-aastased ehituseriala vahetusõpilased Soomest.
Vaevalt adusid nad aknal seistes, et olid tunnistajateks kuritegeliku maailma seni kõige jõhkramale arveteklaarimisele Tallinnas, mis andis stardipaugu ohvriterohkele allilmasõjale kogu Eestis.
«Meil on teile kingitus.»
Oli 8. mai 1993. Huvitav aeg. Meeste juuksurites oli enim tellitud soeng «Karre», lühike nurklik siilipea, hind 25 krooni. Moeröögatus oli Kappa dress ja Reeboki toss. Kumme vilistasid esimesed bemarid ja mersud ning jumalateks nimetati nahktagides mehi, kel käe otsas rippusid kilosed mobiiltelefonid. Oli metalliäri aeg.
Neste bensiinijaam Järvel oli selle moodsa aja tuiksoon. Esimene Lääne firma tankla, kus autot jootsid privilegeeritud ja kus tankimise kõrval käis kõrvaline melu - pidevad ärikohtumised, sest sinna oli neid moodne määrata. Neste oli ööpäevaringne parool, sealses tankla kohvikus pakuti pirukat ja kohvi 24 tundi.
Tol ilusal kevadõhtul, kui lähedalasuva Järve metsaalune juba rohetas, toimuski seal järjekordne kohtumine. Kohtujateks olid Eestis toona ühe mõjuvõimsama, Permi grupeeringu kaks juhtfiguuri - Vjatsheslav Platonov (39) alias Slava Permski ja Vladimir Baskov (42). Viimane oli kaasa võtnud ka Peterburist külla sõitnud sõbra Sergei Birjukovi (45). Istuti kohvikus, joodi teed, räägiti juttu.
Kell 22.20 väljusid mehed kohvikust ja jalutasid tankla parklasse pargitud Mercedese poole, kui nende selja taga peatus bordoopunane Dodge RAMi väikebuss. Selle tagauksed lükati lahti, üks mees hüppas automaadiga välja ning karjus: «Teile, pederastid, on meil üks kingitus!»
Haavatud Platonov jäi ellu, ent ta kadus Venemaale. Birjukovi viisid permikad ruttu Mustamäe haiglast Peterburi. Baskovi tinakirst tõsteti aga 12. mail Tallinnas An-24 erilennukisse, mis õhku tõustes võttis suuna Pihkvale.
Kaks sõdurit kadunud
Miks puhkes Nestes allilmasõda, mida on nimetatud eestlaste-venelaste kodusõjaks või Linnuvabriku (Tallinna-lähedase koha järgi, kust pärines eestlaste allilma tuumik) ja Permi (linn Venemaal, kust 1980ndate lõpus tulid Tallinna kuritegeliku taustaga sportlased) grupeeringu verepulmaks?
Põhjus oli metalliäris ja ka metallisõjaks on 1993. aastat nimetatud.
Nestele eelnes aga üks koorem koobaltit. Nimelt ajasid Platonov ja Baskov metalliäri eestlasest ärimehe Sven Viidasega. Pikka aega toiminud äriskeem oli lihtne - permikad tõid Venemaalt metallikoorma Eestisse, Viidas korraldas selle müügi ja kasum jagati. Kõik toimis.
Kaks-kolm nädalat enne Nestet äri aga järsku katkes. Teadjad inimesed oskavad rääkida, et kui permikad olid Viidasele toonud järjekordse koobaltikoorma, lavastasid nad selle varguse ja hakkasid eestlaselt nõudma 150 000 USA dollarit. «Alusetult,» räägib mitme politseiniku versioon.
Viidas suutis pettuse paljastada ja keeldus maksmisest, ometi muutus permikate käitumine üha vägivaldsemaks ja olevat tipnenud peksmise ja tapmisähvardusega. Kuigi - pajatusi on selle kõige kohta sama palju kui rääkijaid.
Kindel on aga, et aprilli lõpus kolisid Viidase majja elama Kaitseliidu Pärnu maleva mitu relvastatud liiget. Valvama ärimehe elu.
Kui Permi taustaga Aleksei Jelushkin ja Igor Afvisov 6. mail oma Toyotast Viidase koduõel välja astusid ja valjuhäälselt Sveni nõudsid, siis... Hiljem ei ole neid enam keegi näinud.
Viidas ise puhkas samal ajal perega Hispaanias. Kui ta 21. jaanuaril 1997. aastal üle kuulati, kinnitas Viidas, et tema maja tõesti valvati, kuid mingist intsidendist pole ta kuulnudki ja Margus Järve nimi ei ütle talle midagi. Tulistamisest Neste tanklas teadis ta aga üldse «vaid ajakirjanduse» kaudu.
Ühiskassa taandus tülist
Viidase sõnul korraldas ta kaitset Toivo Tamm, eestlaste allilma toonane kroonimata liider, kelle nõusolekul otsustatigi konflikt permikatega lahendada just nii, nagu see kümme aastat tagasi Neste juures juhtus.
Üks eestlastest helistas Slava Permskile ja määras kohtumise, et kõik probleemid ühe korraga siluda - nii 150 000-dollariline võlg kui ka kahe permika kadumine, sest Platonov ja Baskov teadsid hästi, kust nende sõdurid tagasi ei tulnud. Kell 22.22 kutsuti aga Nestesse juba politsei, sest automaat ja kolm püstolit olid kõnelenud.
On inimesi, kes teavad, et pärast 1993. aasta 8. maid sõitis Eestisse tulistamislugu uurima 50 meest Permist ja 35 Solikamskist.
Kaks bussitäit võõraid kurjategijaid tundub siiski liialdus olevat. Küll aga peatasid politseinikud 12. mai öösel Sõpruse puiesteel sõiduauto, milles istus kaks Permist pärit noormeest. Autos oli granaadist ja trotüülist meisterdatud põrgumasin. Kellele, ei saadudki teada.
Lisaks nn lihtsõduritele saabus Eestisse Venemaalt autoriteetne «seaduslik varas», kes kohtus eestlaste ja permikatega, tunnistas viimased sõjas süüdi olevateks ja sõitis tagasi.
See seletab ka, miks Eesti allilma ühiskassa ja selle liidriks peetav Nikolai Tarankov vaatasid puhkenud sõda otsekui teise rõdu loožist pealt.
uudised@postimees.ee