Postimees
16. märts 2018,
Laulupidu.
FOTO: Eero Vabamägi
Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Kooriühing, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Muusikaõpetajate Liit kirjutasid Haridus- ja teadusministeeriumile pöördumise pealkirjaga «Koorikultuuri ja laulupidude püsimajäämine on ohus». Selles mööndi, et koori- ja orkestrijuhtide kogukond väheneb ning koori- ja orkestrijuhtide töö ei ole piisavalt tasustatud.
Pöördumises seisab, et laulupidude toimumise olulisim eeldus on aastast aastasse toimuv järjepidev töö koorilauljatega. Seda tööd teevad Eestis 930 koori- ja orkestrijuhti.
2014. aasta üldlaulupeol esines 33 025 lauljat ja orkestranti, 1046 kollektiivi 2014. aasta üldlaulupeo kahel kontserdil lauluväljakul osales 119 457 piletiga pealtvaatajat ERR-i otseülekannet laulupeost vaatas 166 000 inimest. Seega 930 inimest loovad iga päev seda, millest sajad tuhanded vaimustuvad.
Kirjas loetleti üles raskused, millega suur osa koori- ja orkestrijuhtidest silmitsi seisab.
Koori- ja orkestrijuhtide kogukond vananeb. Laulupeol esinejate juhendajatest on pooltel vanust üle 50 aasta.
Sellise trendi jätkudes pole piisavalt koori- ja orkestrijuhte, kes valmistaksid ette 2034. aasta peo.
See omakorda tähendab riski, et 2034. aastal toimuv pidu ei suuda enam pakkuda seda, mida laulupeolt oodatakse – kõrgel tasemel ühislaulmist, mitmekesist repertuaari, kõikide kooriliikide esindatust.
Kirja kirjutajate sõnul tuleb eesmärgiks seada olukord, kus koori- või orkestrijuhi eriala on väärtustatud, sellel on väärikas palk ja piisav järelkasv. Pöördumises seisab, et täna koori- ja orkestrijuhi eriala tööturul ei eksisteeri.
Pöördumises sedastatakse, et lahendused saavad sündida riigi, kohalike omavalitsuste ja vabakonna koostöös. Täna algatatavad muudatused vajavad kirja kirjutajate sõnul positiivse mõjuni jõudmiseks 5-10 aastat, seega alustada tuleb kohe.
Kirjas toodi välja kaks peamist kitsaskohta, millega esmalt tegeleda, et tagada tänaseid laulupidusid kandva koorikultuuri jätkusuutlikkus:
Koori- ja orkestrijuhtide kogukond väheneb ning puudub piisav järelkasv.
Koori- ja orkestrijuhtide töö ei ole piisavalt tasustatud ning tasu maksmise põhimõtted ebaühtlased ja segased
Kiri suunati kultuuriminister Indrek Saarele, haridus- ja teadusminister Mailis Repsile, riigihalduse minister Jaak Aabile ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele Aadu Mustale.
Täismahus kirja saab lugeda haridus- ja teadusministeeriumi avalikust dokumendiregistrist.
