Eesti Korporatsioonide Liidu sajanda aastapäeva tähistamine, mille esimene etapp toimus aktusega EKLi asutamise kuupäeval 28. märtsil, omandas laupäeval, 18. aprillil aina suurejoonelisema kujundi Toronto Ülikooli Hart House’i säravas aulas. Kommersile oli kogunenud 140 korporanti mitmest organisatsioonist. Taustal on näha organisatsioonide esimehi, korporatsioonide lippe ja akadeemilise ajalooga seoses valgustatud sisearhitektuurilisi väärtusi, kusjuures seintel paikneb hulgaliselt ülikoolide vappe, kaasa arvatud üks, mille all võib lugeda nime „Dorpat“.
Tekst ja foto: Andres Raudsepp

Mitmed eesti pagulasorganisatsioonid on hiljuti tähistanud 60. aastapäevi ning möödunud sügisel meenutasime ühiselt Eestist põgenemise 70. aastapäeva. Ja Eesti Vabariigi 100. aastapäev on ainult kolm aastat eemal.

Sellepärast on eriti tähtis ning väärib suurt tähelpanu Eesti Korporatsioonide Liidu (EKL) 100. aastapäeva tähistamine. Vähesed rahvuslikult meelestatud ülemaailmsed eesti organisatsioonid on märkinud sellist juubelit.

EKL sai alguse I maailmasõja ajal 28. märtsil 1915. a Tartus. Eesti Korporatsioonide Liidu asutamise mõtte alustas Korporatsioon Vironia, kes oli tegutsenud Riias aastast 1900. EKLi eesmärgiks oli edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks, aastaks 1915, oli Tartus kolm eesti korporatsiooni: Korp! Fraternitas Estica, Korp! Sakala ja Korp! Ugala. Koos Peterburis asutatud Korp! Rotaliaga moodustasid need viis ühiselt Eesti Korporatsioonide Liidu. Hiljem liitusid EKLiga Eesti Vabariigi iseseisvusaastatel: Korp! Frat. Liviensis, Korp! Leola, Korp! Revelia, Korp! Tehnola ja Korp! Frat. Tartuensis.

Tuleb meeles pidada, et EKLi asutamine toimus kolm aastat enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist ja viis aastat enne Tartu rahulepingu sõlmimist. Eesti rahvuslik meel elas nende noorte meeste ridades mitmeid aastaid enne Eesti Vabariiki. Kolm aastat peale EKLi loomist astusid liikmesorganisatsioonid in corpore (täies koosseisus) Vabadussõtta. Peale Vabadussõda olid paljud EKLi liikmed aktiivsed uue vabariigi loomisel ja arendamisel.

Arusaadavalt keelati EKLi tegevus okupeeritud kodumaal ja sellepärast oli loomulik, et EKL elustati pagulaskogukondades, kaasa arvatud Kanadas. Liidu eesmärgid on jäänud püsima üle aastate - edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd eesti meeskorporatsioonide vahel. EKLi juhib igal aastal presideeriv korporatsioon ja see vastutus roteerub aastast aastasse, ühelt korporatsioonilt järgmisele, korporatsioonide vanuse järjekorras.

Aasta eest algasid ühised arutlused 100. a juubeli tähistamiseks. Tegelik EKLi 100. aastapäev oli 28. märtsil 2015. Sel päeval toimus pidulik kontsert-aktus Tartu College’is. Aktusekõne pidas vil! Eerik Randsalu, Korp! Vironiast. Kontsertosas esinesid vil! Martin Kuuskmann (Korp! Vironia) ja vil! Charles Kipper (Korp! Frat. Estica).

Korporatsioonide esindajad olid 2014. a otsustanud üksmeelselt, et sobivaimaks kohaks saja-aastase vendluse tähistamiseks on ikkagi Toronto Ülikooli maa-alal asuv Hart House. Pidupäev langes laupäevale, 18. aprillile, kuna see sobis nii korraldajatele kui Hart House’ile. Kes oleks võinud siis aimata, et aasta kaugusel olev pidupäev on üks ilusamaid kevadpäevi?

Möödunud laupäeva õhtupoolikul koguneti Beverley tänaval asuva Korp! Rotalia maja ruumidesse ja eesõue. Esindatud oli kaheksa EKL’i korporatsiooni ja registreeritud osavõtjaid oli enam kui 140. Eestist olid kohale sõitnud Korp! Vironia liikmed vil! Lennart Kitt ja vil! Mikk Romulus. Külalisena oli kohal Eesti Üliõpilaste Seltsi esindaja vil! Jaak Sõnajalg. Soe ilm, sinine taevas ja osalejate ärevus andsid juba siis mõista, et pidustused tulevad uhked ja lõbusad.

Kell 17.30 palus Korp! Vironia korraldava komitee liige vil! Mihkel Kütti kõikidel meestel koguneda ühisesse rivisse üle tee asuvale kõnniteele. Järjekorra määras osalevate korporatsioonide vanus - vanim korporatsioon ees ja nooremad selle järel. Peatselt algas rongkäik Hart House’i suunas. Rongkäigu ees lehvis uhkelt Eesti riigi lipp koos ruutmeetrisuuruse plakatiga, millel EKL 100 logo, autoriks Marcus Kolga.

Teekond viis rongkäigu piki Beverley tänavat põhjapoole, siis itta mööda College’i tänavat kuni Toronto Ülikooli peaväravateni. Pealtvaatajate seas oli näha mitmeid eesti naiskorporatsioonide liikmeid, kes olid tulnud tervitama oma akadeemilisi vendi. Oli ka palju teisi, kes vaatasid uudishimuga eesti meeste vägevat rivi, mida ehtisid mitmed lipud ja erinevates teklites marssijad.

Hart House’i saabudes sai iga mees rinda 100. a juubelimärgi ja nimesildi. Peolaudadel ootasid Korp! Vironia vil! Toomas Kütti koostatud EKL-100 kavaraamatud. Suheldi omavahel, nauditi hoone majesteetlikku saali ja rongkäigu lõpu tähistamiseks pakuti Eestis toodetud A. Le Coq õlut. Mehed liikusid Hart House’i siseõuele, kus fotograaf vil! Peeter Põldre võttis mitmed suureformaadilised grupifotod pidupäeval osalejatest.

Pidulik koosolek algas Korp! Vironia Seniori (ning presideerivuse kaudu ka selle aasta EKL’i Seniori) sõnavõtuga. Vil! Markus Liik tervitas kohalolijaid, tänas kõiki organisatsioone ja osalejaid, et oldi nii rohkearvuliselt kohale tuldud. Kõneleja tunnustas, et tal on suur au olla kõnepuldis ja seda üritust juhtida. Ta tõi esile kokkusattumust (ehk saatust), et Korp! Vironial oli ka sada aastat tagasi au EKL kokku kutsuda, siis 50. a puhul Torontos olla presideeriv korporatsioon ning seda uuesti teha 100. a juubeli puhul.

Lahkunute mälestamist korraldas vil! Mihkel Kütti, paludes kohalolijatel meenutada kõiki neid EKLi korporante, kes ei ole enam meiega. Erilist tähelepanu suunas ta langenud Vabadussõja veteranidele, Eesti riigi ülesehitajatele, Teise maailmasõja veteranidele, neile, kes ehitasid uued elud väljaspool Eestit ja neile, kes hoidsid eestluse leeki põlemas okupeeritud kodumaal. Nimeliselt loeti ette kõikide nimed, kes olid viimase kaheteistkümne kuu jooksul lahkunud, selle järel toimus vaikne leinaseisak.

Tervitusi tõi Korp! Ugala Senior vil! Jüri Laansoo. Ta soovis pidupäevale head kordaminekut ning kinkis oma korporatsiooni 100. a juubeli mälestusraamatu igale EKLi korporatsioonile. Korp! Ugala tähistas oma suurt juubelit aastal 2013.

Korp! Sakala vilistlane vil! David Hogg esitas Kõne Isamaale, milles jagas oma mälestusi Eestis elamisest, korporatsiooni astumisest kodumaal ja tõi esile Eesti riigi saavutusi selle kahekümne aasta jooksul. Kõneleja rõhutas praegust ohtlikku aega ja ergutas kõiki valvel olema ning tegema agarat selgitustööd neist ohtudest. Pidulik koosolek lõppes Eesti hümniga, mille kõla kandus kõrgele ja kaugele läbi Hart House’i kivihoone.

Järgnes Vennastuspidu lauluga Hellad vennad, mida juhtis Korp! Ugala vil! Arvo Medri. Kõne EKLile esitas vil! Aleks Kivi Korp! Rotaliast. Oma sõnavõtus kirjeldas ta EKL’i tulevikku Kanadas ja oli optimistlik, et enam kui 60. a peale Kanadasse asumist, on 140 meest kohal tänasel pidupäeval. Kõneleja suunas tähelepanu ka sellele, et kohalviibijad on samad mehed, kes on suurel määral eestluse alalhoidjad Kanadas. Järgnes laul Eesti lipp.

Kõne Alma Materile ja Noorusele esitas vil! Robi Trei Korp! Vironiast. Ta jagas mälestusi oma rebaseaastast, kui samas Hart House’i saalis 15 a tagasi toimusid Korp! Vironia 100. a juubelipidustused. Olgugi, et aastad mööduvad, vaadates saalile, võib täna kindel olla, et kohalolijad on kõik hingeliselt noored ning eestimeelsed. Kõnele järgnes hästituntud üliõpilaslaul Gaudeamus igitur, mida juhtis Korp! Frat. Esticast vil! Mati Matsoo.

Vennastuspeo kulminatsiooniks on omavaheline vennastumine, mida viisid läbi kaksteist landesvaterit, igal pidulik karikas ja rapiir, igaüks ehitud oma korporatsiooni laia värvilindiga. “Vennastuslaulu” juhtis Korp! Vironia vilistlane vil! Peeter Nieländer. Järgnes rikkalik õhtusöök ja informaalne istumine.

Kui pidu oli täies hoos, asus kõnepulti veel kord vil! David Hogg, suunates tähelpanu sel korral oma hea sõbra, rotalus vil! Tarmo Remmeli 40. sünnipäevale, mis langes samale päevale. Kohalolijad tervitasid vil! Remmelit, lauldes talle Ta elagu.

Pidupäeva juhtinud vil! Markus Liik kuulutas peatselt lõpu pidulikule peopäevale Hart House’is ja kutsus kõiki järelistumisele Tartu College’is. Moodustati uuesti rivi ja liiguti koos lippudega, vabasammu marsil, meie kogukonna akadeemilisse kodusse, kus nauditi hästi kordaläinud ürituse kõrgpunkte. Lauldi cantuseid, mida saatis vil! Lembit Nieländer akordionil. Lahkudes soovisid koosolijad üksteisele edu ja tervist, lootuses, et EKLi 200. a juubel tuleb sama vägev.

Pidupäeva õnnestumisele aitasid kaasa mitmed EKLi vilistlased: vil! Toomas Saar (Korp! Vironia), vil! Tõnu Tõsine (Korp! Frat. Estica), vil! Andres Raudsepp (Korp! Sakala), vil! Tiit Telmet (Korp! Rotalia) ja vil! Olev Träss (Korp! Frat. Liviensis). Presideeriva korporatsiooni, Korp! Vironia, korraldavasse komiteesse kuulusid: vil! Markus Liik, vil! Rein Naylor, vil! Mihkel Kütti, vil! Tõnu Prost, vil! Eerik Randsalu, vil! Nick Kazakoff, vil! Peeter Nieländer ja vil! Toomas Kütti.

Kui arvestada senitoimunud EKLi 100. aastapäeva üritustega, siis võib tõelise optimismiga oodata akadeemiliste organisatsioonide ja EKLi tulevikku.

T. Kütti

Märkmed: