Kohus mõistis pronksimässu väidetavad eestvedajad Dimitri Klenski, Dmitri Linteri, Maksim Reva ja Mark Sirõki nii avalikkuse kui ka kohtualuste üllatuseks õigeks. Ajaloolase David Vseviovi arvates olidki kohtu ees pelgalt väikesed tegijad.
Harju maakohus mõistis aprillirahutuste korraldamises süüdistatud Dmitri Linteri, Dimitri Klenski, Maksim Reva ja Mark Sirõki esmaspäeval kõigi üllatuseks õigeks. Miks seda tehti, selgitab eile avaldatud hiiglapikk kohtotsus. Selle järgi on täielikult tõendatud vaid see, et Tallinna kesk- ja vanalinnas puhkesid 26.–28. aprillini 2007 massilised korratused. Prokuratuur esitas eelmainitud nelikule mässu korraldamise süüdistuse, kuid kohus ei leidnud tõendeid, et Tallinnas Tõnismäele kogunenud ning märatsema hakanud rahvamass oleks seda teinud just kohtualuste eestvõttel. Seepärast mõistiski kohus nad õigeks.
Riigiprokurör Triin Bergmann lubab otsuse siiski ringkonnakohtusse kaevata.
Kas riik peab õppima ja seadusi muutma?
Mis saab pärast sellist kohtuotsust eestlaste ja venelaste suhetest? Kas riik peaks seadusi muutma, et tulevased mässukorraldajad edaspidi nii kergelt ei pääseks? Ning mida peaks üldse kogu pronksiöö saagast ja selle tagajärgedest õppima?
Kohtusaaga pole siiski veel lõppenud, toonitab sotsioloog Andrus Saar sissejuhatuseks. "Kui kõrgemad kohtud otsust muudavad ja karistuse ikkagi määravad, siis ei paranda see ilmselt olukorda. Seda nii rahvusvaheliselt kui ka rahvustevaheliselt," leiab ta samas.
Saare hinnangul peaksid riigijuhid ja ametkonnad siiski ette võtma süvaanalüüsi. "Vaja on põhjalikke sotsioloogilisi, majanduslikke ja poliitilisi ekspertiise, mis siis täpselt juhtus. Samuti peab uurima, mida õigeksmõistev otsus võib ikkagi kaasa tuua."
Kirjanik Teet Kallas aga leiab: "Protsess, mis on kestnud 1,5 aastat, ei tohiks ikka nii tühja joosta." Tema hinnangul on viga kas kohtuasja kehvas ettevalmistuses või hoopis seadustes. "Pigem ilmselt viimases, sest seadused on lahjad," arvab Kallas.
Et vältida selliste antikangelaste õigeksmõistmist, peab kirjaniku väitel seaduste kalavõrku tihendama.
Mis saab aga edasi?
"Ilmselt ootab ees pikk protsesside rida, mis ei mõju kuigi hästi ühiskonna enesetundele," pakub kirjanik ja mõtleja.
Vseviov: "Kohtupingis olid vaid etturid!"
Väga paljud inimesed on võtnud kohtuotsuse südamesse ning nende õig(l)ustunne on riivatud, hindab David Vseviov. "Aga minu õigustunnet solvas nelja mehe õigeksmõistmisest enam paar nädalat tagasi avaldatud teade, et 7000 puudega inimest jäi mitmeks kuuks ilma elatusallikast," ütleb ta.
Vseviovi hinnangul ei saa pärast kohtu sellist otsust küsida, kas riik on sellega näidanud enda nõrkust või tugevust. "Kohtupingis olid vaid etturid – väga väikesed tegijad. Loodan, et teatakse või uuritakse välja ka asjade tegelikud korraldajad ja dirigendid!"
Sotsioloog Juhan Kivirähk nendib: "Eesmärk ei saa olla panna kedagi iga hinna eest vangi, vaid selgitada välja süü ja selle ulatus." Seepärast on tema kinnitusel natuke hirmutav seisukoht see, et teeme kas või seadused ringi, et kõnealune nelik iga hinna eest vangi panna.
"Selge on aga see, et need neli meest Eesti riiki eriti ei armasta. Seepärast tuleb neil ka edaspidi silm peal hoida," pakub Kivirähk.
Venemaa reaktsioon kohtuotsusele oli sotsioloogi sõnul aimatav. "Ükskõik, millisele otsusele oleks kohus jõudnud, leitaks seal ikka võimalus asja kritiseerida. Riikidevahelisi suhteid see igal juhul ei muuda. Ei paremaks ega halvemaks," ennustab ta.