Eesti elanikud on välisriikides konsulaarabi vajanud väga erinevatel põhjustel — alates reisidokumendi kaotamise korral tagasipöördumistunnistuse väljastamisest, rahalise abi vahendamisest, õigusliku või meditsiinilise abi vahendamisest kuriteo ohvriks langemise korral kuni ka kinnipidamise või surmajuhtumite korral.
Surmajuhtumi korral abistab välisesindus/välisministeerium lähedastel korraldada toiminguid, mis on vajalikud põrmu Eestisse toimetamiseks ja dokumentide muretsemiseks. Lähedaste soovi kohaselt püütakse kaasabi osutada kohapeal matusebürooga suhtlemisel ja ka põrmu kirstus või urnis Eestisse toimetamisel. Asukohariigi võimude väljastatud surmatunnistuse tuleb ka vajadusel tõlkida lasta ja legaliseerida või apostille’ga kinnitada.
Välisministeerium juhib tähelepanu sellele, et välismaale reisides on alati soovitav sõlmida reisi-ja tervisekindlustus ning tutvuda selle kehtimise tingimustega. Krooniliste haiguste, planeeritavate ekstreemsemate harrastuste (purjetamine, surfamine, ratsutamine, mägisuusatamine) korral tuleks teavitada eelnevalt kindlustusfirmat ja teha kohe endale sobiv kindlustus. Kindlustuspoliisi olemasolu säästab kindlustusvõtjat ja tema lähedasi suurematest ebameeldivustest, kuna haiglaravi välismaa haiglates on kulukas.
Eesti kodaniku surma korral välisriigis teavitavad asukohariigi ametiasutused surmast välisesindust, välisministeeriumi või aukonsulit. Kui riigis ei ole Eesti välisesindust või aukonsulit, siis edastatakse teade tavaliselt mõne EL liikmesriigi esinduse kaudu. Pärast isiku tuvastamist võetakse ühendust kadunu perekonna või teiste lähedastega.
Surmajuhtumite korral aitab välisesindus/välisministeerium lähedastel korraldada formaalsusi, mis on vajalikud põrmu Eestisse toimetamiseks ja dokumentide muretsemiseks. Lähedastega suheldes tuleb välja selgitada, millisel moel soovitakse lahkunu põrm Eestisse toimetada (kas kirstu või urniga).
Kehtiva reisikindlustuse olemasolu korral organiseerib põrmu Eestisse saatmise kindlustusfirma. Juhul, kui välisriigis surnud kodanikul puudus tervisekindlustusleping, tuleb surnukeha transpordiga seotud kulud katta omastel. Samas on mitmetel juhtudel aidanud omastel kulusid katta ka omavalitsused või tööandjad.