Kultuuriministri sõnul ei ole mõistlik lammutada Eesti Kultuurkapitali rahastamise süsteemi enne kui pole kultuuriavalikkusele välja pakkuda kindlustunnet sisendavat lahendust, mis tagaks kultuurkapitali stabiilse rahastamise.
Sotsiaaldemokraatide poolt täna välja pakutud kultuurkapitali rahastamise süsteem kehtib Lätis, kus kultuurkapitali tulude juurdekasv sõltub kahjuks vaid poliitilistest otsustest ja seetõttu pole viimase kolme aasta jooksul kasvu praktiliselt olnud. Seevastu Eestis on kultuurkapitali eelarve kolme aastaga tõusnud ca 52%.
Lahtiseletatult tähendaks sotsiaaldemokraatide ettepanek, et kultuurkapitali eelarve muutuks samasuguseks läbirääkimiste objektiks, nagu ülejäänud riigieelarve. Tänavuses keerulises eelarve koostamise protsessis tuli ilmsiks, et kultuuriministeeriumi eelarve vähenes võrreldes teistega drastiliselt ja ebaproportsionaalselt seetõttu, et rahandusministeeriumi sõnul „oli sealt hea võtta“. Ei saa lubada, et sarnane suhtumine tabaks kunagi üht meie kultuuri rahastamise vaala, Eesti Kultuurkapitali.
Võib arutleda kultuurkapitali tuluallika eetilisuse üle, kuid kuni pole paremat alternatiivi, mis tagaks kultuurivaldkonnas kindlustunde, kultuurkapitalile püsiva ja poliitilistest otsustest sõltumatu rahastuse, pole mõtet kangutada praegu toimivat süsteemi ja läbi selle külvata loomeinimeste sekka segadust ja hirmu tuleviku pärast.