Põlise linnainimesena on mulle alati meeldinud linnades uidata. Igas linnas on varuks põnevaid üllatusi. Isegi põhjalikult läbiuidatud koduses Kalevite kantsis. Ja eriti nüüd, kui muudatused ja uuendused lausa ajavad üksteist taga. Mustpeade majast paarikümne meetri kaugusel on vanalinna üks maalilisemaid nurki, Roheline turg, mis jääb Pika tänava ja Olevimäe hargnemiskoha vahele. Sellest paremat kätt ma oma viimast üllatust nägingi — sildi „Eesti kunst läbi aegade“ tagant pääseb Tallinna uude, mullu juulis Pikk tänav 30 avatud kunstisalongi nimega „Allee“. „Miks seda silti teistes keeltes pole?“ küsin galerii omanikult Juhan Kohalilt. Kuulsin, et alguses oligi, aga siis hakkasid sinna voorima sajad välisturistid, kes soovisid osta odavat, põrsakese maalide tasemel kraami. „Allee“ on aga spetsialiseerunud eesti kunstiklassikale. Milline vaimne, aga samas hubane õhkkond! Ruum, mida Eesti pealinnas tasub kindlasti vaatama minna. Tuletab mulle meelde Pariisi ja Londoni galeriisid. Juhan Kohal on hea eesti kunsti tundja. Märkan, et mõistel „kunstiäri“ on tema jaoks eetiline ja esteetiline rõhuasetus. Vaatan ringi. Müügil on galerii enda kirjastatud suured kahe poolega postkaardid Noor-Eesti kunstnike põlvkonda kuulunud Roman Nymani maalidega. Ka korraldas Juhan Kohal mullu näituse Nymani erakogudes olevatest maalidest. Tänavu on veel plaanis 3-4 näitust. Näen mh. Aleksander Kaasiku tippteoste hulka kuuluvat keraamilist figuuri „Istuv naine“ (1937), Jaan Vahtra maali „Taevaskoja vaade“ (1942), Andrei Jegorovi maali „Jalutuskäigult“ (1952), Viiralti tuntud gravüüri „Lapsed“. Kunstiteosed pärinevad ajavehemikust 19. sajand kuni eelmise sajandi 70-ndate aastateni välja. Verivärske eesti kunst galerii huvipiirkonda ei kuulu. Juhan Kohal on eesti kunstiteoseid leidnud ka väga ootamatutest kohtadest ja mitmel korral haruldasi teoseid isegi päästnud. Näiteks Karl Pärsimäe maali „Antsla vaade“ leidis ta ühest kasutatud asjade müügilaost Helsingist. Ühe Grete Volbergi akti avastas ta aga pööningult, lahti koorunud värviga taies oleks seal varsti hävinud. Lisaks kunstiteostele ostab-müüb salong ka eesti kunsti juurde kuuluvat kultuuriloolist materjali: katalooge, käsikirju, raamatuid, kirjavahetust ja postkaarte. Kuna üle 50 aasta vanust kunsti ei saa Eestist loata välja viia, muretseb salong ostjale ka vastava ametliku loa ning annab kaasa kunstniku ja teose kohta ilmunud materjali. Olulisemate teoste kohta tellitakse ekspertiis Tallinna ja Tartu kunstimuuseumidelt. Kunstimuuseumid ja galeriid täiendavad üksteist, nad on kunstikorralduses nii konkurendid kui ka kaastöölised. Juhan Kohal on igatahes eesti kunsti eest rinnaga väljas ning kunstisalong „Allee“ on veelgi maalilisem kui kõrval asuv Roheline turg ja Pika tänava-Olevimäe hargmik.
Uno Schultz
Eesti kunsti eest väljas
Kultuur
TRENDING
