Juba üle 3 aasta tegutseb Eestis fond, mille eesmärk on koguda toetusi eesti kunsti restaureerimiseks. Paljud teosed, mis omavad eesti kunstiajaloos hindamatut väärtust, vajavad konserveerimist ja restaureerimist, et säilitada neid tulevaste põlvede jaoks.
K. ja P. Raua, N. Triigi, A. Tassa, K. Mägi, A. Laikmaa, O. Kallise, A. Vabbe ja paljude teiste eesti kunstiklassikute tööd on loodud juba peaaegu sajand tagasi ning on hakanud lagunema.
On palju põhjusi, miks need tööd praegu hädasti restaureerimist vajavad.
Suur osa tolleagseid pilte on maalitud happelisele paberile või odavale lõuendile, mis on pingutatud kiiludeta alusraamile. Happeline paber muudab kunstiteosed hapraks ja kergesti lagunevaks ning mõjub eriti kahjulikult pastellmaalidele. Kui jätame need tööd seisma veel paarikümneks aastaks, võib meie kunstiklassikute maalidest ühel hetkel alles jääda vaid pastellitolm.
Samamoodi kahjustab pilte ka valesti pingutatud alusraam, mis deformeerib lõuendit ja rikub pildi kvaliteeti või ultravioletkiiri läbilaskvad klaasid, sest värvipigmendid pleegitavad pildi päikesevalguses heledamaks.
Mööda ei saa vaadata ka faktist, et meie praegused kunstiklassikud olid omal ajal sageli rahalistes raskustes. Nad kasutasid korduvalt ühtesid ja samu lõuendeid, maalisid üle oma vanu pilte ja kruntisid lõuendeid halva kvaliteediga materjalidega.
Paljud muuseumide kogudes olevad maalid on mehaaniliselt kahjustatud, auklikud, deformeerunud või lihtsalt määrdunud.
Õnneks võimaldavad tänapäeva tehnilised vahendid kõiki neid probleeme kõrvaldada. Kaasaegane restaureerimine sarnaneb arstiteadusele, kus enne pildi taastamist tehakse põhjalikud uuringud, vajadusel ka röntgenipildid ja selgitatakse välja, milline on parim viis konkreetse töö restaureerimiseks.
Reaalsus on aga see, et niisugused kaasaegsed võimalused on hetkel kättesaadavad vaid Eesti Kunstimuuseumis – KUMU uues hoones. Kui KUMU restaureerijate töötingimused ja vahendid vastavad 21. sajandile, siis enamus teisi eesti muuseumeid töötab jätkuvalt viisidel, mida kasutati 50–100 aastat tagasi.
Eesti Kunsti Toetusfondi asutamisel oli selle eesmärk toetada Eesti Kunstimuuseumis asuvate tööde restaureerimist. Fondi ellukutsuja ja selle esimene tegevjuht oli Liis Klaar. Fond töötas koostöös KUMUga ja toetas mitmete muuseumis asuvate tööde restaureerimist. Näiteks viidi 2006. a. läbi koostööprojekt Hansapangaga, mille eesmärk oli restaureerida N. Triigi pastellmaal „Lennuk“. Annetuskampaania tulemusena koguti maali toetuseks üle 200.000 krooni ja maal on plaanis restaureerida 2007. a. lõpuks.
2006. a. laiendas fond oma tegevust ja pakub praegu abi kõikidele eesti muuseumidele. Esimese projektina eraldas fond aasta lõpus 100.000 krooni Tartu Kunstimuuseumi kogus asuva A. Laikmaa pastellmaalide ja Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis asuva I. Malini maali „Inimsõbralik“ restaureerimiseks.
Tänaseks on restaureerimistööd alanud ja juba on esile kerkinud esimesed probleemid. Näiteks Laikmaa tööd on enamasti raamitud raamidesse, mis on ajastule iseloomulikult kuldsed ja uhked, kuid samal ajal väga kulunud. Nende raamide restaureerimine on samuti oluline.
Raamidest välja võetud Laikmaa pastellid olid mitu korda hullemas olukorras, kui võinuks arvata. Paljud pildid on kleebitud tagapapi või vineeri külge paksu liimikihiga ning see on eriti ohtlik just õrnadele pastellidele. Liimi lahtisulatamine maali kahjustamata on äärmiselt vaevarikas ja peen töö, mis nõuab erioskusi ning töövahendeid.
Paraku aga napib just Tartu Kunstimuuseumis mõlemaid.
Eesti Kunsti Toetusfond on praegu seadnud oma prioriteediks toetada Eesti kunsti klassikasse kuuluvate maalide, graafika ja skulptuuride restaureerimist. Tulevikus aga on plaanis tegevust laiendada ning luua alafonde baltisaksa kunsti ja kirikutes olevate pühapiltide restaureerimiseks ning eesti restauraatorite täiendõppeks.
Fondi nimel kutsun üles kõiki kunstihuvilisi – nii eraisikuid kui ka ettevõtjaid, kes väärtustavad eesti kunsti ja tahavad kaasa aidata selle säilimisele, fondi toetama. Teeme hea meelega koostööd kõikide huvilistega ja pakume oma sponsoritele ja sõpradele mitmeid soodustusi alates muuseumide priipääsmetest kuni piltide deponeerimiseni Eestis asuvate firmade kontoritesse.
Fondil on kaks arveldusarve numbrit 221032030568 Eesti Hansapangas ja 10220034379014 SEB Eesti Ühispangas.
Rohkem infot fondi kohta leiate meie kodulehel www.ekt.ee. Ning kui saadate kirja aadressile , saate kindlasti kiire vastuse.
Teie abiga saame tuua 21. sajandi kõikidesse eesti muuseumidesse. Me oleme piisavalt rikkad, et väärtustada oma kunsti ja kultuuri ning kinkida oma lastele ilus kunstikogu.
Külli Hansen
Eesti Kunsti Toetusfond
•••
Eesti riigil on õnn omada kahte riiklikku kunstimuuseumi. Tartu Kunstimuuseum on loodud sügisel 1940, loomulikult mitte nõukogude võimu algatusel, vaid kunstikooli „Pallas” kunstnike pikaajalise töö tulemusena. Muuseumi alusvaragi moodustus peamiselt „Pallase” kunstnike annetustest ja muuseumi kogudes on sellest perioodist väga hinnalisi kunstiteoseid.
Tänaseks on Tartu Kunstimuuseumi kogudes üle 50.000 museaali, mis on vaid veidi väiksem kui Eesti Kunstimuuseumi kollektsioon. Samas on kahe muuseumi rahalised võimalused väga erinevad. Tänu uuele KUMU hoonele on Eesti Kunstimuuseum jõudnud XXI sajandisse, sel ajal kui enamus teisi muuseumeid toimib veel nõukogudeaegsetes töötingimustes.
Reaalsus on see, et Tartu Kunstimuuseumi eelarves pole eraldi summasid restaureerimiseks ette nähtud ja kõik vajalikud tööd tehakse ära kunstinäituste eelarvest. Sel moel aga jõuab taastada ainult neid maale, mis pannakse näitustele välja. Kui suur on tegelikult restaureerimst vajavate kunstiteoste arv, on raske hinnata, sest paljud tööd on raamides ja probleemid on varjatud. Muuseumi lähimaks eesmärgiks on taastada A. Laikmaa pastellmaale ja A. Starkopfi puuskulptuure.
Ning seni on muuseumil suur rõõm ja tubli abi igasugustest annetustest, mis aitavad eesti rahva vara paremini hoida.
Reet Mark
TKM direktor
Eesti Kunsti Toetusfond kutsub toetama eesti kunsti klassikat
Kultuur
TRENDING
