„No lõpuks ometi ka uudis, mis uudis on!“ Jõgevamaa talumehed lugesid õhinal ajalehte Vooremaa, kus seisis must valgel, et eestimaisest rapsist hakatakse tegema liha!
See oli kevadel 2004. Väliseestlane Toivo Träss selgitas reporterile, et ettevõte Baltimere Invest asub tootma rapsivalgu isolaati. Ja et seda väärt kraami hakkab 2005. aastal Painküla tehasest tulema 70 tonni päevas, paari aasta pärast 100 tonni päevas. Ja et see saab teoks tänu leiutisele, mille tegi tema enda isa, Toronto emeriitprofessor Olev Träss.
2025. aasta on käes. Varsti on kakskümmend aastat möödas sellest, kui pidid tulema esimesed tonnid toodangut. On keegi näinud poodides Painküla kunstliha?
„Nad on bluffinud, et teavad midagi toidutootmisest!“ pahandab investor, kes sellesse projekti oma raha pani.
„Kannatust, sellised asjad võtavadki kaua aega!“ tõrjub ettevõtte nõukogu esimees Toivo Träss.
„See on Börnhöhe stiilis paekivist sealiha tegemine! See on investorite lollitamine. See on kahjunõuet väärt kaasus!“ läheb investor järjest ägedamaks.
„Innovatsioon võtabki palju aega ja raha!“ rahustab Träss.
Auväärsemat väliseestlast kui Toronto Ülikooli emeriitprofessor Olev Träss annab otsida. Kotkajärve Metsaülikooli rajaja, Toronto Ülikooli Eesti õppetooli ja Tartu kolledži käimalükkaja. Tallinna Ülikooli audoktor, teadlane ja leiutaja.
Olevi poeg Toivo Träss on õppinud Toronto Ülikoolis inseneeriat, hiljem majandust. (Kas ka diplomi saanud, üheski CVs ei kajastu.) Tuli Eestisse 1993. aastal, võttis siin naise ja elab Tallinna vanalinnas.
Viimased paarkümmend aastat on ta tegelnud Painküla valgutehasega (nii juhatajana kui ka nõukogu esimehena) ning ajanud muudki äri.
https://maaleht.delfi.ee/artik...