Huvi näituse vastu oli elav ja rahvast oli avamisele ilmunud kaugelt rohkem kui saal mugavalt mahutab. Näituse avas koondise president Mai Vomm-Järve, kes tervitas kokkutulnuid ja luges ette kirjalikud tervitused, mille olid saatnud Kanada peaminister Stephen Harper ja EKNi esimees Avo Kittask. Suuliselt oli palunud tervitada Ontario kuberner-leitnant David Onley.
Sõna võttis Eesti Vabariigi ajutine asjur Ottawas Rasmus Lumi, kõneldes vaheldumisi eesti ja inglise keeles. Kõneleja tuli välja huvitava mõttega, et poleks ehk paha, kui kunsti arvustaksid asjatundjate asemel vahelduseks võhikud. Sellisel arvustusel oleks vähemalt üks eelis - see oleks kindlasti kõige ausam ja puhtam, täielikult vaba õpitud tarkusest, koolis omandatud teadmistest. Ei söanda sellist mõtlemisviisi lausa propageerima hakata, kuid see oleks kahtlemata huvitav eksperiment.
Rasmus Lumi perekonnale oli koondisel kingitus, mille andis üle Mai Vomm-Järve. Ka koondise auliikmel Otto Rannamäel oli kõnelejale kingitus, milleks oli puuskulptuur meie asukohamaa armastatuimast linnust - kaur ehk loon, millena enamus seda tunneb. Hoogsa sõnavõtuga esines veel parlamendiliige Michael Prue, kes on olnud meie kunstinäituste regulaarne külaline. Kõneleja soovitas igal külastajal näituselt lahkudes üks maal kaenlasse võtta, jätta näituse lõpuks lagedad seinad. Küllap korraldajail oleks sel juhul olnud näituse lõpetamisel vähem vaeva. Ja kunstnikel enam rõõmu ning jätkuvat loomeindu.
Austati ka teist auliiget ja asutajaliiget ning koondise esimest esimeest Abel Leed, kellele rahvarõivais abipresident Elva Palo ulatas lillekimbu.
Siis kuulutati välja ning anti üle koondise stipendiumid, mille vääriliseks olid leitud olevat Christine Bulionis ja Lauri Kapp.
Mai Vomm-Järve avaldas tänu näituse ülespanijaile ning Eesti Maja mänedzherile Ülo Isbergile osutatud abi ja vastutulelikkuse eest. Ühtlasi tutvustas ta kaht muusikut, kes näitust taustamuusikaga kaunistasid. Need olid Peter Shoebridge kitarril ja Anne Laughlin viiulil. Enne ametliku osa lõpetamist oli aga Elva Palol üle anda üks roos suurima vaeva nägijale, kelleks oli loomulikult väsimatu Mai Vomm-Järve.
Nagu tagantjärele kuulda, oli näitusest osavõtt rekordiline. Laupäeval üksi käis saalist läbi enam kui 300 külastajat. Püstitati ka teine rekord 11 maali müügiga. Noh, lausa lagedaks seinu ei saanud, kuid selles suunas liiguti ikkagi. Tänu ja jõudu tegijaile.