Eesti kunstnike rikkalik looming EKKT 49. aastanäitusel
Oodatud sügise alguse sündmus kunstisõprade seas — Eesti Kunstnike Koondise Torontos (EKKT) aastanäitus Eesti Maja galeriis — pakkus tänavugi silmailu ja vaatamisrõõmu, kinnitades, kui rikkalik on siinse kunstnikkonna looming ning kui tugev on EKKT, kuna selle liikmete arv pidevalt kasvab.
Näitusel oli kokku 74 erinevas tehnikas ja stiilis tööd; esindatud olid kõik kunstnike põlvkonnad. Noorimaks oli hiljuti EKKT liikmeskonda astunud Eva Oja, kelle pilt pealkirjaga „Hiding“ oli igati meeldejääv ja mis juba näituse avamisel omale uue omaniku leidis. Just juurdekasv on see, mis tõestab EKKT elujõulisust, sest aasta-aastalt täieneb koondise liikmeskond.
Nagu ikka, oli selgi korral näituse teemavaldkond lai: pilte leidus ajaloolistel ja rahvuslikel teemadel, nii Eesti kui maailma loodusest, kaunitest paikadest ja linnamotiividest, aga ka abstraktset kunsti ja päris müstikatki. Elva Palo oli oma töös pealkirjaga „Looking Back“ kasutanud kohvri motiivi ilmse vihjega eestlaste ajaloole ja põgenemisele; Eestile omaseid sümboleid ja sugemeid oli ka teiste kunstnike töödes. Väga pilkupüüdev oli Eha Luige meremaal, mille vaataja võis ehk samuti lainete loksumist kuulda ja samas enesest mitmeid emotsioone läbi lasta. Erika Aguri maal „Birches“ andis aimu noore kunstniku küpsusest ja mitmekülgsusest — astus temagi EKKT liikmeskonda ju alles mõne aasta eest. Küllap on paljudel meeles selle noore inimese pühendumusega maalitud vanaema portree eelmise aasta näituselt. Tunde, otsekui jalutaksid armsas Tallinna vanalinnas, tõi Ellen Männapso akvarell Rataskaevu tänavast. Mai Vomm-Järve kevadise Briti Columbia maastikku kujutav maal tõi esile mägede jõulisuse, samas ka ärkava looduse hapruse. Otto Rannamäe esines seekord nelja skulptuuriga; väga püüdis pilku tütarlapse nägu kujutav puureljeef. Iga kunstniku töös oli midagi erilist ja rikkalikku, kinnitades, millised suurepärased talendid on EKKT ridadesse koondunud.
Näitus toimus reedest esmaspäevani. Ametlik avamine toimus laupäeval, 25. septembril, mis tõi nagu alati galeriisse kokku rohkearvulise publiku.
Avasõna ütles EKKT president Mai Vomm-Järve, tutvustades tänavust 49. aastanäitust, mis võttis osa ka parajasti Torontos toimunud ArtsWeek’ist. Ta tänas kõiki, kes näituse heale kordaminekule kaasa aitasid, eriti muidugi kunstnikke endid, ning tervitas uusi liikmeid ja toetajaliikmeid.
Seejärel sai sõna Ottawa Suursaatkonna ajutine asjur Argo Küünemäe, kes avaldas siirast lugupidamist EKKT asutajate ning liikmete vastu, tõstes eriti esile Mai Vomm-Järvet, kes on hea kunstnik ja organisaator ning väga hea inimene. Me ei saa üle ega ümber oma rahva ja riigi ajaloost, jätkas kõneleja — seda võime näha ka näituse piltidelt, kuhu on põimitud kannatused ja rõõmud. Oleme oma kultuuripärandit hästi edasi kandnud, rääkis ta, märkides, et neil, kes saatuse tõttu said omal ajal siia paisatud, avanes võimalus tegeleda loominguga vabalt, mis aastakümnete vältel kodumaal ei olnud võimalik. Võime näha, et kunstnike looming kajastab traditsioonide püsimist. Läbi loovuse on suudetud hoida oma identiteeti ja teadvustada end maailmale, olgu siis laulupidude või maalikunsti läbi. Identiteediküsimus on jäänud meile siiani keskseks küsimuseks; läbi loomingu suudame veel püsida rahvusena palju sajandeid, lõpetas kõneleja.
Kunstnik Otto Rannamäe kinkis talle oma linnuskulptuuri, märkides, kuidas ta sai selle loomiseks inspiratsiooni aastaid tagasi kodumaad külastades.
Järgmine kõneleja oli Ontario provintsiparlamendi liige Michael Prue, kes on sagedane külaline Eesti Majas. Ta rääkiski, kuidas ta on igal aastal näitust külastades sattunud vaimustusse Eesti kunstnike loomingust ja panusest linnale. Kunstnike loomingust näiteid tuues märkis ta, et see kõik toob välja ka inimeste loomuse. Kõik, mis siin Eesti Majas toimub, näitab, kuidas te ennast portreteerite, rääkis parlamendiliige, öeldes, et selle üle võib tõesti uhkust tunda. Ta soovitas kõigil saalisviibijail asuda pilte vaatama ning kui midagi meeldib, ka ära osta — investeering kunsti tasub end igati ära. Ta tegi ka ise ostu, saades EKKT noorima liikme Eva Oja töö omanikuks. Michael Prue sai ka kingituseks EKKT liikme Valter Loodi maali.
Järgnes tseremoonia, kus anti auliikme staatus neljale inimesele, kes on aastate jooksul andnud väga suure panuse EKKT tegevusele: need on Abel Lee, Laas Leivat, Otto Rannamäe ja Osvald Timmas. Nüüd on EKKT auliikmeid kokku kaheksa, lisaks eelpoolnimetatutele Ilmar Heinsoo, Kay Kritzwiser, Hans Lupp ja Benita Vomm.
EKKT näitust tervitas ka lillekimbu ja lühikese sõnavõtuga Eesti Liit Kanadas esimees Heli Kopti.
Avamine oli seega lõppenud, näitus jäi edasi silmarõõmu pakkuma terveks nädalavahetuseks ja esmaspäevaks. Kunstnikkond ja kunstisõbrad olid taas ühe suure ürituse ja elamuse võrra rikkamaks saanud.
Eesti kunstnike rikkalik looming EKKT 49. aastanäitusel
Eestlased Kanadas | 01 Oct 2004 | EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
