Sigrid Laev EPLO
Inimeste teadlikkus ohvriabist on aastaga mitmekordistunud – kui 2004. aastal taotles ohvriabi hüvitist 30 inimest, siis mullu esitas vähemalt sada neli kuriteos kannatanut taotluse kannatuse eest hüvitise saamiseks.

Täpsemalt taotles kuni mulluse aasta novembrini ohvriabi 104 inimest, neist 97-le määrati rahaline hüvitis. Hüvitisteks on välja makstud üle 700 000 krooni, aasta varem oli see summa 360 000 krooni. Samas laekus kurjategijatelt eraldatud sundraha 2004. aastal kaheksa miljonit krooni.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna pea-spetsialisti Riina Saare sõnul teadvustavad inimesed rohkem, et neil on võimalus kuriteo ohvriks langemisel hüvitist saada.

“Seni on põhiliselt tähelepanu pööratud kurjategijale ja tema karistamisele, mis ei leevenda aga oluliselt ohvri olukorda,” ütles ta. “Võrreldes varem kehtinud seadusega on nüüd rohkem teenuseid ja kuriteoohvritele makstakse suuremat hüvitist.”

Siiski on ka Eesti süsteemil tema sõnul samasugused probleemid mis teistes Euroopa Liidu maades, näiteks taotleb riiklikku hüvitist suhteliselt väike osa kuriteoohvritest.

Juba aasta on maakondades töötanud ka ohvriabitöötajad ning mullu pöörduti nende poole üle 3000 korra.
Ohvriabi seaduse alusel hüvitatakse 70 protsenti varalisest kahjust, kuid ühele ohvrile ja tema kõigile ülalpeetavatele kokku mitte rohkem kui 50 000 krooni.



Eesti Päevaleht

Märkmed: