Eesti kutsuti Euroopa Liitu
KOPENHAAGEN (EE) — 13. detsembril algas Kopenhaagenis Belle keskuses Euroopa Liidu (EL) ajalooline tippkohtumine Taani eesistumisel, kus peamiseks päevakorrapunktiks oli kutse esitamine kandidaatriikidele sellise arvestusega, et need riigid saaksid euroliiduga lõplikult ühineda 2004. aastal.
Olgu mainitud, et käesolev kohtumine leidis aset samas Bella Keskuses, kus 1990.a. juunis toimus samuti Taani juhtimisel OSCE konverents, millel osalemiseks konverentsi eksekutiivsekretär Christian Haktaussen ei andnud luba Eesti tollasele välisministrile Lennart Merile. Haktaussen tunnistas hiljem, et tegi seda venelaste survel. Kuid see on nüüdseks ajalugu.
Käesoleval tippkohtumisel oli teise päevakorrapunktina arutusel rahaeralduste küsimus kandidaatriikidele. Juba eelnevalt suutis Poola välja kaubelda ELilt iga oma riigi põllumajanduse alal töötavale isikule toetusraha ligi kolm korda rohkem kui näiteks sloveenid ja tshehhid. Poola võitles oma põllumeestele paremate tingimuste saavutamise nimel viimse hetkeni ja tõi saavutatuga kasu ka ülejäänud üheksale kandidaatmaale.
Murrang saavutati Kopenhaageni kõnelustel Saksamaa teatega, et ta on nõus eraldama kandidaatidele veel miljard eurot, kuigi EL oli pidevalt kinnitanud, et rohkem raha ei ole.
Finantskokkulepe saavutatud, kuulutasid ELi 15 liikmesriigi liidrid lõpu külma sõja eraldusjoontele ja esitasid 10-le kandidaatriigile kutse liituda ühendusega 1. mail 2004.
Seega leidis eelmisel reedel, 13 aastat pärast Berliini müüri langemist, aset Euroopa taasühendamine. ELi riigijuhtide teateil ühinevad euroliiduga Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tshehhi, Slovakkia, Sloveenia, Küpros ja Malta.
„Täna sulgesime veriseima ja süngeima peatüki Euroopa ajaloos ning avasime uue peatüki,“ kuulutas Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen.
Tema sõnul leppisid ELi liidrid kokku, et Türgiga kõneluste alustamine otsustatakse alles 2004. a. ning 2007.a. saavad arvatavalt kutse euroliitu Bulgaaria ja Rumeenia.
EL otsustas tippkohtumisel eraldada laienemise rahastamiseks 2004.-2006.a. 40,42 miljardit eurot. ELi rahvaarv tõuseb laienemise järel 100 miljoni inimese võrra, ulatudes enam kui 450 miljonini — see on riikide hiigelühendus tohutu majandusliku potentsiaali ja tööturuga.
Eesti nõustus ELiga ühinemise tingimustega, saavutades koos teiste kandidaatriikidega reedestel kõnelustel endale kasulikke lisatingimusi.
Kopenhaagenis viibinud president Arnold Rüütel avaldas kahetsust, et Eestil ei õnnestunud liidult kaubelda soovitud 900.000-tonnist piimakvooti. Eesti kvoot on 646.368 tonni algul euroliidu pakutud 562.633 tonni asemel.
Eesti on viimastel nädalatel saavutanud palju, esmalt novembrikuine kutse NATOsse ja nüüd Euroopa Liitu. Mõlemad tohutu tähtsusega sajaloolised sammud, mis kindlustavad Eesti julgeoleku ja heaolu alatiseks. See on ajaloolise õigluse jaluleseadmine riigi ja rahva suhtes, kel on tulnud taluda mitut okupatsiooni, alandusi ja vaesust. Kuid eestlased pole murdunud.
K.a. 1. juulil, kui Taani võttis kuueks kuuks üle ELi juhtimise, lubas Taani peaminister A.F. Rasmussen (kelle soontes muide voolab ka eesti verd), et detsembris saab teoks ELi laienemine. Nii see ka läks. Euroopa ajaloos on pööratud uus lehekülg — on alanud rahu ja koostöö ajajärk.
Arvamus
TRENDING
