Piibli eestikeelses eessõnas selgitab Schmalkaldeni kirikuringkonna dekaan Michael Bedbur Piibli saamislugu. Et aasta 2003 oli Euroopas pühendatud Piiblile, tekkiski mõte kirjutada käsitsi ümber Vana ja Uus Testament.
Esialgu ei leidnud see mõte suurt toetust, kuid lõpuks osales selles 700 inimest. Salmide ja peatükkide kaupa kirjutasid Piiblit ümber teiste seas koguduste ringid, kooliklassid ja leerirühmad. Töö käis pool aastat: juunist novembrini 2003.
Käekirjast paistab, et kirjutajate seas on olnud lapsi ja vanureid, on tavalist käekirja ja kalligraafiat, joonistusi ja ornamente. Piibli eessõnas ütleb Bedbur, et ümberkirjutajad pidid süvenema tekstisse, nad vajasid selleks tööks aega ja südant. „Selle peale peaks igaüks mõtlema, kes seda Piiblit vaatab, seda loeb ja selle üle imestab," kirjutab Bedbur.
Ümberkirjutusest tehti kolm koopiat. Üht köidet kasutatakse Schmalkaldeni kirikuringkonnas erilistel jumalateenistustel ja koguduse suurüritustel. Teise sai kingituseks Lääne praostkond, kolmandat säilitatakse dekanaadi arhiivis.
Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson ütles, et Eestis pole Piiblit käsitsi ümber kirjutatud, kuid varem on seda tehtud Norras, Iisraelis ja veel mõnel pool.