Kutse ühineda NATOga, mis äsja esitati Eestile Praha tippkohtumisel, on mitmete Eesti valitsuste, kodus ja võõrsil elavate eestlaste pingutuste ühissaavutus. Kui ei oleks olnud viimastel aastatel teotahtelisi ja kompetentseid riigi esindajaid, kes igal võimalikul hetkel käsitlesid NATO laienemise vajadust, eriti Moskva rangelt tõrjuva hoiaku kiuste, poleks võibolla kunagi mõeldamatu asi — Baltimaade NATOsse kutsumine — loomulikuks muutunud.

Võime võõrsil uhked olla, et kümneaastane töö on kandnud vilja, eriti Kanadas, kus välispoliitiliselt küllaltki passiivsed parlamendiliikmed siiski nõustusid meie pürgimustega, et Kanada valitsus peaks toetama NATO laienemist Balti riikidesse. Pidevad märgukirjad, järelpärimised, kohtumised, organiseeritud NATO konverents ja teised selgitustöö vahendid aitasid EKNil hoida Kanada poliitikute fookust sellel küsimusel.

Eesti on libisenud Moskva haardeulatusest kaugemale ja seda sammu ei saa alahinnata. Aga Eesti saamine NATO pärisliikmeks on alles ees. Kutse kutsus ametlikele läbirääkimistele. Kõik NATO liikmesriikide parlamendid peavad nüüd kandidaatriikide liikmestaatust ratifitseerima. Kes võib kindlalt ennustada, et Venemaa loobub vaenulikust retoorikast, või et mõnikord kapriisne USA Senat ei hakkaks oma endist otsust korrigeerima mõne aktiivse lobby-gruppi mõju all?

Kuigi Venemaa raevukas vastuseis on vähemalt hetkeks katkenud koos teiste riikide küünilisusega ja kõhklustega, meie selgitustöö selles valdkonnas jätkub.

Eelmise NATO laienemise vooru ratifitseerimise protsessi viis Kanada esimesena läbi. See on väärikas siht jälle korrata. Suuname oma selgitustöö selle saavutamiseks.

Palju õnne, Eesti Vabariik ja kõik, kes oma panuse andsid!

Märkmed: