Eile avaldas OECD oma eelmisel aastal tehtud õpitulemuste uuringu (PISA) tulemused. Koguarvestuses tulid Eesti 15-aastased lapsed kõrgele neljandale kohale. Ettepoole mahtusid Jaapan, Lõuna-Korea ja Singapur. Neli aastat tagasi oli Eesti 15-aastaste punktide kogusumma veel Jaapani ja Lõuna-Korea laste tulemustest suurem.
"Võrreldes 2018. aastaga oleme me jäänud tippu. Meie õpilased on teinud tipusooritused. Me kõik võime olla uhked selle üle, milline on Eesti haridussüsteem ja selle tulemused," sõnas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tulemusi tutvustamisele pühendatud pressikonverentsil.
Möödunud aastal tehtud PISA testis oli Eesti 15-aastaste tulemus matemaatikas ja funktsionaalse lugemisoskuse vallas vastavalt 13 ja 12 punkti kehvem kui 2018. aastal. Loodusteaduslikku kirjaoskust mõõtnud testi osas said põhikooliõpilased varasemast neli punkti vähem. Samal ajal kaotasid punkte enamus uuringus osalenud riigid, väljaarvatud Jaapan. PISA uuringu autorite hinnangu kohaselt oli selle peapõhjuseks maailma vallutanud koroonakriis.
"Eesti langus oli oluliselt väiksem kui teistes riikides, mis näitab seda, et Eesti haridussüsteem suutis pandeemiaolukorras väga hästi kohaneda õppeprotsessiga ehk klassiruumist mindi üle virtuaalruumi ja ei kaotatud võimet õpetada," sõnas Kristina Kallas.
Riikide võrdluses olid matemaatika vallas Eestist paremad Singapur, Jaapan ja Lõuna-Korea. Seejuures oli Singapuri õpilaste keskmine tulemus Eesti 15-aastaste omast 65 punkti võrra parem.
Funktsionaalse lugemisoskuse vallas olid Eestist paremad Singapur, Jaapan, Iirimaa ja Lõuna-Korea. Ajaloolises vaates oli Eesti õpilaste punktisumma 2022. aasta omast madalam viimati 2009. aastal.
Loodusteadusliku kirjaoskuse vallas said Eesti lastest paremaid tulemusi Singapuri, Jaapani ja Lõuna-Korea 15-aastased õpilased. Aastal 2018. olid Eesti põhikooliõpilased selles vallas maailma tipus. Kohamuutuse saab kanda eeskätt mainitud kolme riigi laste oskuste paranemisele.
PISA (Programme for International Student Assessment) on rahvusvaheline haridusuuring, mis uurib 15-aastaste noorte teadmisi ja oskusi matemaatikas, loodusteadustes ja funktsionaalses lugemises. Uuringut korraldab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD).
PISA uuring toimub iga kolme aasta järel. Igas uuringus on üks põhivaldkond, ülejäänud kahes valdkonnas mõõdetakse õpilaste teadmisi väiksemas mahus. Algselt oli seekordne uuring planeeritud aastaks 2021, kuid Covid-19 pandeemia tõttu lükati aasta võrra edasi. Seni on toimunud kaheksa PISA uuringut. Eesti on osalenud alates 2006. aastast.
2022. aasta kevadel sooritas 6392 õpilast 196 Eesti koolist PISA testi, mis koosnes matemaatika, lugemise, loodusteaduste ja loovmõtlemise ülesannetest. Rõhuasetus oli seekord matemaatikal. Kokku tegi üle maailma testi 690 000 õpilast 81 riigist või majanduspiirkonnast. Kõikides osalenud riikides avaldatakse uuringu tulemused samaaegselt.
Eesti langes PISA tulemustes neljandaks, Euroopa arvestuses ollakse ikka esikohal (1)
Eestlased Eestis | 06 Dec 2023 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Eestlased Eestis
TRENDING
