Helen Eelrand EPLO
Viie aasta tagusega võrreldes on uimastite tarbimine kasvanud märgatavalt.
Eesti lapsed pruugivad nii alkoholi, sigarette kui ka uimasteid rohkem kui Euroopa eakaaslased keskmiselt.
Amfetamiini proovimiselt on eestlased koguni esikohal, illegaalsete uimastite tarbimises kogu elu jooksul ollakse t‰ehhide järel teised. Rahvusvahelist uuringut ESPAD Eesti poolt juhtinud sotsiaalteaduste instituudi teadur Airi-Alina Allaste nimetas arve murettekitavateks.
Kõige teravamalt paistab Eesti silma kategoorias, kus tarbitakse peale kanepi ka teisi uimasteid. Eesti kooliõpilastest on niisugune uimastikogemus kümnel protsendil. “Osaliselt mängib rolli see, et oleme uus stimulaatorite tootjamaa ja samas ka transiitmaa,” märkis Allaste.
Märgatav vahe uimastikasutamises on eesti- ja venekeelsete noorte vahel viimaste kahjuks. Allaste väitel on põhjus vene keelt kõnelejate ilmselgelt viletsamas sotsiaalses staatuses. “Väidan, et ei Lätis ega Leedus ole sedavõrd marginaliseerunud kogukonda kui meil Ida-Virumaa.”
Eestis on võrreldes viie aasta taguse ajaga, mil korraldati sarnane uuring, kasvanud igasuguste uimastavate ainete tarbimine. Illegaalsete uimastite kasutamine on kasvanud kaheksa protsenti, elu jooksul 20 ja rohkem korda purjus olnud noorte arv on kahekordistunud, tõustes 26 protsendini. Viimase aasta jooksul on purjus olnud 68 protsenti küsitletud koolilastest.
Kui lääneriikides näitab suitsetamine langustrendi, siis Eesti koolilaste hulgas on ka see harjumus kasvanud. Allaste hinnangul on suitsetaminegi seotud sotsiaalse mahajäämusega.
Tallinna poiss Andre (14) suitsetas aasta, kuid loobus sigarettidest, kui selgus, et tal on astma. “Mõtlesin, et ah, kanni see suits, mul pole vaja,” ütles ta.
Alkohoolsetest jookidest on poiss joonud siidrit, õlut ja aastavahetusel ‰ampust. “Narkotsi ma ei näpi,” kinnitas ta veendunult. “Paljud räägivad, et nad tõmbavad kanepit, aga kas see tegelikult ka nii on? Kõik räägivad, nagu oleks see jõle kõva asi.”
Ennetustöö levib koolidesse
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna tervishoiupoliitika juht Triin Habicht märkis, et Euroopa riikides ühel ajal korraldatud uuring on kasulik, sest näitab õpilaste hoiakuid. “Alkoholi seostatakse rohkem positiivsete asjadega. Suitsetamist peetakse ohtlikumaks kui pidevat uimastite tarbimist,” lausus ta.
Aljona Kurbatova tervise arengu instituudist lisas, et küsitlus korraldati möödunud aasta kevadel ja praeguseks võib olukord olla mõnevõrra muutunud. “Eelmisest aastast on uus uimastiennetusstrateegia ja oleme ennetustöös liikumas suurema haarde suunas,” ütles ta. “Laienenud on tervist edendavate koolide liikumine, areneb abisüsteem uimastikasutajatele.”
Andre sõnul aitab see, kui õpilastega tagajärgedest, näiteks sõltuvusest rääkida.
Kurvad numbrid
Veerand uimastit proovinud
Purjutamine on kasvanud
•• 35% Eestis küsitletuist on suitsetanud elu jooksul enam kui 40 sigaretti. Üle 36 protsendi on sama palju sigarette suitsetanuid Poolas, Prantsusmaal, ‰veitsis.
•• 32% Eestis küsitletuist on tarvitanud alkoholi enam kui 40 korda elu jooksul. Kõrgemad näitajad (üle 40%) on Suurbritannias, Saksamaal, Taanis.
•• 24% küsitletuist on proovinud mõnd uimastit. Sama kõrged on näitajad T‰ehhis ja Iirimaal.
•• 10% Eestis küsitletuist on elu jooksul katsetanud muid uimasteid peale kanepi. Meist eespool on vaid t‰ehhid 11 protsendiga.
•• 1999. a oli olnud purjus 20 ja enam korda elu jooksul 12% eesti lastest. 2003. a juba 26%.
•• 1999. a oli illegaalseid uimasteid proovinud 9% eesti lastest, 2003. aastal 10%.
•• Euroopa keskmisest jäävad eestlased alla vaid inhalantide kasutamisel.
•• Uuringu raames küsitleti üle Eesti 2465 15–16-aastast õpilast.
Noorte kogemusi
Puudulikud teadmised?
Alkohol on pigem kasulik?
•• Alkohol nüüd kahjulikult küll ei mõju, pigem on ta hea vahend võitlemaks masenduse ja stressi vastu.
•• Õlut ma talvel ei joo, see on suvine teema, kui see jahutab sind. Talvel saab seda peaparanduseks kasutada või janukustutajaks, millekski muuks see talvel ei kõlba. Talv on ikka viinajoomise aeg.
•• Ma pole kunagi oksendanud, parakaid on mitu korda olnud (väga lahedad tegelt, kui PÄRAST sellele mõelda, hallukaid olen näinud ka keskmiste koguste juures.
Uimastikogemused
Proovinud kõike, narkar pole
•• Kui ma 4 grammi korralikku asja tõmbaksin, siis katus tõmbaks kokku ja ma oleks siruli, hommikul oleks silmad nii nii punased ja kinni kui enesetunne oleks s’hea :)
•• Kõige parem oli LSD, alguses tundsin suurt hirmu, et lähen hulluks või näen hallukaid, kuid tegelikult lihtsalt naersin ja kõik tundus väga selge olevat.
•• Olen ka seeni, ogaõuna proovind, kõik väga omapärased ja huvitavad :) ja ma pole narkar :))
•• Kahju, et aint kanepit proovind, küll saab varsti muud värgid ka järgi proovitud.
•• Ma ka jõin palju ikka reedel ja laupäeval ...kahju natukene, sest tõesti endal oli juba imelik minna peole või kuskile kainelt. Aga nüüd teen ma kanepit ja nii palju ei joogi enam: D
Allikas: Delfi noorteka forum
Eesti lapsed uimastite tarbimiselt esirinnas EPLO
Arvamus
TRENDING
