Eesti Vabariigi põhiseaduses deklareeritakse: Eesti riik on loodud pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Eesti riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.
ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 30 sätestab lapse õiguse oma emakeelele ja kultuuripärandile elukohariigist hoolimata.
ÜEKN juhib Eesti Vabariigi Riigikogu ja Valitsuse tähelepanu sellele, et Eesti Vabariigi kodanike ja eesti emakeelega laste õigusi oma keelele ja kultuuripärandile on vaja kaitsta ka väljaspool Eesti Vabariigi piire.
- seadusandja peab kultuuri-, noorsootöö- ja keeleküsimuste aruteludesse ja seadusloome protsessidesse kaasama ka diasporaa esindajate katusorganisatsioonid.
- globaalsete eestlaste laste emakeele, ajaloo ja kultuuriloo alaste teadmiste edendamiseks on vaja üldist strateegiat ja igaühele ligipääsetavaid meetmeid, sh tasuta kaasaegseid digitaalseid õppesüsteeme. Strateegia ja meetmete väljatöötamiseks on vaja kaasata sihtrühma esindajad.
- välismaal töötavate eesti keele õpetajate väljaõpe ja täiendkoolitus peab olema Eesti riigi südameasi.
- iga Eestisse tagasipöörduv laps peab saama vajalikku abi, et valutult integreeruda Eesti ühiskonda. Erilist tähelepanu on vaja pöörata kohalike omavalitsuste ja haridusasutuste valmisolekule ja avatusele. Koolil ja lasteaial peab olema õigus lisarahastusele iga tagasipöörduva lapse kohanemise toetamiseks.
- lapsevanemaid, kes on kolinud välismaale, tuleb informeerida nende laste õigusest emakeelele ja kultuuripärandile, näiteks läbi saatkondade.
Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu on laste õigust oma emakeelele ja kultuuripärandile väljaspool Eestit läbi aastakümnete kaitsnud ja edendanud. Kõrvuti võitlusega Eesti riikliku iseseisvuse taastamiseks on eesti keele ja kultuuri järjepidevus, laste ja noortega seotud tegevused olnud keskseteks küsimuseks alates organisatsiooni loomisest.
ÜEKN täiskogu nimel,
Marju Rink-Abel /ÜEKN esimees/
Tallinnas 3.mail 2018
