Heliis Nemsitsveridze
reporter
Tallinna Laste Turvakeskus
Foto: Tiit Blaat
http://www.delfi.ee/news/paeva...
Tallinna laste turvakeskuse juht Priit Siig rääkis, et nende juurde rehabilitatsiooniteenusele saadetud lastest ei õnnestu kõiki õigele teele suunata. Paraku juhtub keskuse töös ka seda, et abi ja suunamist vajav laps peab jääma teenuse ukse taha, sest programmides pole lihtsalt ruumi.
Eesti Päevaleht kirjutas täna, kuidas Kanuti noortegängi üks liikmeid teiselt gängiliikmelt veriselt võlga välja nõuab. Pundi ninamees Keron räägib, et peksa saanud poiss oli gängile võlgu 2000 eurot.
Seesama Keron on Delfile teadaolevalt saanud rehibilitatsiooniteenust Tallinna laste turvakeskuse Nõmme tee keskuses. See tähendab seda, et poissi on abi saamiseks spetsialistide käe alla juba suunatud.
"Muidugi pean möönma, et alati 100% see ei õnnestu, ma ei salga seda, et alati ei saa me seda last enam aidata. Lapse programm meie juures kestab ühe õppeaasta, kui lapse areng kriminaalses maailmas on kestnud pikemat perioodi, siis jääb tihti see üks aasta lühikeseks, et selle lapse väärtushinnanguid, empaatiavõimet ja kõike muud välja arendada, et vahel juhtub jah, et meie programm ei pruugi iga juhtumi puhul olla edukas," kommenteeris turvakeskuse juht Priit Siig.
Ta tutvustas rehibilitatsiooniteenust, kuhu Tallinna linn noori ja lapsi ümberkasvatamiseks saadab. "See teenus on käitumis- ja sõltuvushäiretega lastele vanuses kuni 17 eluaastat. Lastekaitsetöötaja koondab selle info, mis tuleb lapse kohta erinevatest allikatest - nii koolist, politseilt, aga mõnikord otse kodust. Sõltuvalt juhtumist arutatakse lapse probleemid läbi ja vastavalt vajadusele suunatakse laps meile kontrollitud režiimiga programmi Nõmme teel. Programm kestab kuni 10 kuud," seletas Siig.
Reklaam
Ta rõhutas, et noortele pole tegemist vanglaga, sest laps on suunatud sinna ennekõike abi saama. "Anname lapsele juhiseid, kuidas eksisteerida maailmas normaalselt, käia koolis ja tegelda asjadega, millega üks teismeline peaks tegema, selle asemel, et käia kampades. Koostöö peredega on väga oluline, et meie mõistes normaalsest perekeskkonnast pärit noor inimene ei lähe kedagi peksma ega röövima, uimasteid tarbima. Sageli on selle lapse minevikus traumad, vägivald, pinged. Laps, kes on näinud kodus vägivalda, on suurema tõenäosusega ka ise vägivaldsem," kirjeldas Siig lapse profiili, kes programmi jõuab.
"Keskmine laps, kes programmi jõuab, on 13-aastane, kuid see vanusevahemik ei ole kivisse raiutud Paraku see iga, millal lapsed hakkavad meelemürkidega eksperimenteerima läheb aina madalamale, meil oli siin mõni aasta tagasi8-aastane poiss, kes oli juba suitsetanud ja alkoholi tarvitanud, aga ka kanepit teinud," kirjeldas mees.
"Ühe programmi jooksul jõuab meie juurde 48 noort, pooled tüdrukud ja pooled poisid. ma saan öelda, et me saame piisavalt abivajavaid noori enda juurde võtta, kuigi meil on olukordi, kus noored ei mahu meie teenusele ja jäävad järgmist aastat ootama. Siinkohal on võluvits varajane märkamine. Kui lapse kriminaalne areng on toimunud juba pikka aega, siis selle tulekahju kustutamine hiljem on kindlasti keeruline," sõnas Siig.
Keron ise tunnistas ajakirjanikule, et tegemist on suvise probleemiga, öeldes, et kooli ajal on ka tema meelest peksmist vähem. Seda nentis ka turvakodu juht, tuues põhjusteks asjaolud, et kinni on koolid, huviringid. "Sageli on igavus üheks ajendiks, mis neid sellistele tegevustele suunab, laps on rohkem kodust väljas ja lastevanematel pole täpset infot, millega nende järeltulija seal linnatänavatel tegeleb," nentis turvakodu juht.