Politsei alustas Lihula mälestumärgi avamise kohta väärteomenetlust ning uurib seda ka sotsiaalse vaenu võimaliku õhutamise aspektist.

Lääne prefektuuri pressiesindaja teates BNS-ile, et esialgseil hinnanguil ei arvestanud mälestusmärgi avamisürituse korraldajad avaliku koosoleku seaduses sätestatuga. Seetõttu alustas politsei väärteomenetlust karistusseadustiku selle paragrahvi tunnustel, mis käsitleb avaliku korra rikkumist.

Pressiesindaja sõnul laekus mälestusmärgi avamise eel Lääne prefektuurile kodaniku avaldus, milles juhiti politsei tähelepanu sellele, et püstitatav mälestusmärk võib kahjustada Eesti riigi mainet ning õhutada vaenu.

Haapsalu politseijaoskond alustas menetlust karistusseadustiku selle paragrahvi tunnustel, mis käsitleb sotsiaalse vaenu õhutamist. Politsei on pöördunud ka vastava ala spetsialistide poole, kes annavad mälestusmärgi kohta eksperthinnangu.

Mõlema menetluse käigus selgitatakse välja kõik võimalike õiguserikkumistega seotud asjaolud, lisas pressiesindaja.

Üritusel ei registreerinud politsei ühtki õigusrikkumist.

Pressiesindaja sõnul oli politsei reedel Lihulas avalikku korda kindlustamas tavapärasest suuremate jõududega. Selle põhjuseks oli asjaolu, et mälestusmärgi püstitamine ja avamine olid juba eelnevalt pälvinud avalikkuse tähelepanu ning võis eeldada, et koguneb suur hulk huvilisi.

Lihulas oli 19 Haapsalu politseijaoskonna ja Lääne prefektuuri keskuse politseiametnikku.

Märkmed: