9. aprill 2017
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond KONGRESSI AVALDUS

Eesti liikmelisus Euroopa Liidus vajab uut rahvahääletust

Kutsume kõiki inimesi ühinema meiega Eesti kõrgeima poliitilise eesmärgi täitmisel, milleks on eestluse säilimine, riigi ja rahva arengu ning põlisrahva heaolu tagamine.

Jälgime murega arenguid Euroopa Liidus ja näeme ohtu meie rahvuslikule kestmisele, kui jätkub senine võimu koondumine ebademokraatliku Euroopa Komisjoni kätte. Euroliidu tulevikku ei ohusta mitte niivõrd Suurbritannia lahkumine, vaid sellele järgnevad föderalistide katsed viia ellu oma ammune unistus muuta Euroopa Liit suurriigiks, kus senised liikmesriigid on sisuliselt provintsi staatuses. On selge, et sellisest liidust hakkab välja astuma terve rida vabadust armastavaid rahvaid.

Näeme tõsiseid väljakutseid oma julgeolekule nii siis, kui Euroopa Liit kaaperdab riigikaitse teemad liikmesriikide käest keskusesse, kui ka siis, kui liit laguneb.

Euroliidu väärtused erinevad kardinaalselt traditsioonilisest euroopalikust väärtusruumist, mis on omane ka valdavale osale eestlastest. Massimmigratsiooni ja islamiseerumise soodustamine avatuse sildi all, homoagenda pealesurumine sallivuse nimel, maksu- ja eelarveotsuste viimine keskusesse, äärealade lõa otsas hoidmine bürokraatliku ja korruptiivse abirahasüsteemi abil ei ole vabadele rahvastele vastuvõetavad. Ei ole vastuvõetavad ka eestlastele.

Eriti hirmuäratav on väljavaade, et Eesti riigikaitse allutatakse 27 riigi ühisele otsustusprotsessile. See tähendab, et sõjalise rünnaku puhul ei alusta me viivitamatult ise vastupanu, vaid jääme ootama, kuni prantslased, sakslased, kreeklased, hispaanlased ja ülejäänud otsustavad, kas või kuidas reageerida. See tähendab ka seda, et meid sunnitakse osalema Euroopa suurriikide sõdades Aafrikas ja Lähis-Idas, sest nii on „ühiselt“ otsustatud.

Eesti valitsuse Euroopa-poliitika toetub 2003. aasta referendumil eesti rahva poolt tehtud otsusele, mis kiitis heaks liitumise Euroopa Liiduga selgel tingimusel – säilib meie põhiseaduse ülemuslikkus, me kuulume suveräänsete rahvusriikide liitu, mitte euroföderatsiooni.
Konservatiivse Rahvaerakonna jaoks on tihe Euroopa riikide koostöö majanduse ja julgeoleku vallas Eesti rahvuslike huvide edendamisel endastmõistetav. Aga me ei lepi provintsistaatusega suurriigis, sest selleni jõudmine on võimalik ainult pärast demokraatia tasalülitamist.
Sellises multikultuurses monstrumis olemine tähendaks eesti rahva paratamatut kadu mõne inimpõlve jooksul.

Konservatiivse Rahvaerakonna kongress on seisukohal, et otsustusõigus võtmeküsimustes peab säilima rahvuslikes pealinnades, kes on aruandekohuslased oma valijate ees. Immigratsioon ja pagulaspoliitika, riigikaitse, maksu- ja eelarveküsimused, perekonna määratlemine peavad olema eesti valija otsustada. Kutsume avalikkust olema eriliselt tähelepanelik, et Eesti valitsusel ei lubataks leppida uue kvoodisüsteemiga Eesti eesistumise ajal.

Pärast Suurbritannia lahkumist EL-ist on Euroopa Komisjon esitanud viis tulevikustsenaariumi, millest neli viivad süveneva integratsioonini ning viienda – tagasipöördumise EL-i lätete juurde – on välistanud euroliidu kõrged ametnikud ise. Eesti liikmelisus EL-is vajab ühiskondlikku arutelu. Peame vältimatuks, et süveneva integratsiooni tõttu tuleb Eesti liikmelisuse küsimuses korraldada uus rahvahääletus.

Tartus,
9. aprillil 2017. aastal


Lisainfo:

Martin Helme
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees

Märkmed: