Hiljuti pühitsesid Ingrid ja Kalju Leis oma kuldpulma ja nende tütar Lisa ja Mihkel Niglas oma hõbepulma. Kokku 75 aastat hästi elatud elu. Sellist sündmust tuli kindlasti eriliselt tähistada. Nii oligi. Selle asemel, et kuskil linnas suures saalis olla, kutsuti külalised hoopis laevasõidule Muskoka järvel. Gravenhursti sadamas ootas aurik. Mastis lehvis uhkelt Eesti lipp, nagu meenutaks seegi oma tähtpäeva. Kaptenimütsiga Kalju Leis koos oma särava abikaasaga võtsid külalisi vastu. Küll ikka mahtus laevale rahvast! Öeldi, et peres on kolm generatsiooni, kümme originaalset pulmalist, kolleegid ja sõbrad — kokku 100 rõõmsat nägu.
Laeva astudes anti kohe joogiklaasid pirukatega kätte ja aurik teatas, et reis algab. Laeva saalid olid kaunistatud sini-valgete lintide ja õhupallidega. Võis imetleda pulmarahva fotosid, võetud küll 50 aastat tagasi, mis nüüd ei olnudki nii erinevad.
Kui aurik liugles vaikselt järvele, oli eestipärane lõunalaud juba kaetud. Laeva ninas, teises saalis ootas kohv ja kringel kookidega. Aurik tuksus piki rannikut ja sealt avanes võrratu vaatepilt Muskoka loodusest. Kõrged männid, kuused, kaljud ja ilusad suvilad. Aga ega kaua unistada ei saanud, sest juba kostis kibe-kibe ja kõik need vanad pulmavigurid tuli läbi teha. Siis algasid tervitused.
Poeg Ralph Leis andis toreda ülevaate oma vanemate elust. Kui ta vanemad abiellusid, tormas orkaan Hazel Toronto ligidalt mööda ja tekitas uputusi. Kolme-miili saarel oli suur katastroof, araablaste OPEC tõstis õli hinda 50% ja Kreisleri autofirma läks pankrotti. Aga kõik need asjaolud ei mõjutanud noorpaari sugugi. Nagu kõik eestlased, kes olid värskelt Kanadasse jõudnud, lahendasid nemadki kiirelt oma eksistentsi mured. Olgugi, et iga algus on raske, leidsid nad varsti tööd. Kalju sai tööle panka, Ingrid oli raamatupidaja. Kalju tõusis peagi Toronto Dominion pangas vastutavale kohale, seadis sisse uue süsteemi, mis levis üle Kanada. Töötas seal ligi 40 aastat, oli hinnatud ja lugupeetud. Tütar Lisa sündis perre 1957.a. ja poeg Ralph 1961.a.
Kalju on olnud ka aktiivne tegelane Spordiseltsis Kalev selle algusest kuni tegevuse lõpetamiseni, kokku 50 aastat. Siis Hiidlaste Seltsis ja hiljem Maakondlikus Esinduskogus 18 aastat.
Ralph rääkis ka oma õe Lisa elust. Oli klaverihuviline, lõpetas ülikooli, abiellus noorelt Mihkel Niglasega. Neil on kaks toredat poega, keda ka Kotkajärvel on nähtud. Mihkel on ühe suure kindlustusettevõtte president ja nad elavad Londonis. Mõlemale tublile paarile tõsteti tervitusklaase. Järgnes veel rida teisigi õnnitlejaid.
Aurik oli vahepeal järvele ringi peale teinud ja oli teel tagasi sadamasse. Päike sätendas lainetel ja oli nii ilus olla, et ei raatsinudki maale astuda. See oli üks eriliselt meeldejääv päev. Palju tuttavaid nägusid, rõõmsaid pidulisi ja eeskätt kaks õnnelikku paari, kelle käsi on hästi käinud. 60 aastat tagasi ei osanud keegi meist midagi sellist mõelda. Kirjanik Ristikivi on öelnud eestlase kohta, et ta on kui haljendav rändurikepp, mis kasvatab juuri ja õisi. Eks ole tõsi! Jääb järele mõlemale paarile soovida veel palju, palju päikeselisi aastaid.
SAIMA ja KALJU