LNG ujuvmahuti.
"Peame võimalikult kiiresti lõpetama gaasi ostmise Putini režiimilt, mis kasutab seda raha sõjas Ukraina vastu,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Otsustasime suurendada riiklikku gaasivaru ja rajada Paldiskisse veeldatud maagaasi vastuvõtu võimekus, et sügisest oleks seal võimalik käivitada LNG-ujuvterminal. See on võimalus mitte ainult Eestile, vaid ka laiemalt meie regioonile minna juba järgmisele talvele vastu, olemata Vene gaasist sõltuv."
LNG-terminali hakatakse jagama Soomega
Eesti majandusminister Taavi Aas ja Soome majandusminister Mika Lintilä leppisid kokku, et Soome ja Eesti rendivad LNG ujuvterminali ühiselt.
"Leidsime põhjanaabritega, et kõige mõistlikum on oma jõud ühendada ning tagada mõlema riigi gaasivarustus läbi ühise veeldatud maagaasi terminali kasutuselevõtu veel sellel aastal," ütles majandusminister Taavi Aas.
"Ukrainas toimuva sõja tõttu peame valmistuma ka võimalikuks gaasiimpordi katkestuseks. LNG ujuvterminal on tõhus viis gaasivarustuse kindlustamiseks, seda muuhulgas tööstuses. Tänan Eesti valitsust sujuva koostöö eest," lisas Soome majandusminister Mika Lintilä.
Plaan näeb ette, et Eesti ja Soome loovad LNG-ujuvterminali teenindamiseks vajalikud haalamiskaid ning kahasse renditakse vajalik ujuvterminal, mida on võimalik kasutada mõlemal riigil ja Soome lahe mõlemal kaldal. Vajalikud haalamiskaid luuakse Eestis Paldiskisse ning Soomes Inkoosse.
Terminali rent maksab 10 miljonit aastas
Vajalike haalamiskaide rajamine jääb mõlema riigi kanda, ujuvterminali rendikulud on plaanis jagada kahasse lähtudes riikide gaasitarbimise mahtudest. Hinnanguline kulu Eesti varustuskindluse tagamiseks vajaliku ujuvterminali rendiks jääb parima stsenaariumi korral Eesti puhul suurusjärku alates 10 miljonit eurot aastas. Plaani elluviimiseks teevad koostööd riikide gaasi süsteemihaldurid Elering ja Gasgrid.