Soomes Hamina sadamasse ehitatakse praegu LNG terminali
"Töötame selle nimel, et meie regioon muutuks Venemaa gaasitarnetest sõltumatuks veel käesoleva aasta jooksul," ütles peaminster Kallas.
Majandusminter Taavi Aasa sõnul tähendab see valitsuse otsus eelkõige ettevalmistustega alustamist, et sügiseks oleks valmis ehitatud vajalik haalamiskai ja selle ühendus Balticconnectoriga.
"Eesmärk on, et vajadusel saaks LNG-terminal alustada Paldiskis tööd juba novembris," lisas Aas.
Samal ajal tuleb pidada läbirääkimisi Soome ja Lätiga, mis liiki terminal siin olema peaks, sest nende kahe riigi vajadus on Eestist tunduvalt suurem.
"Tegelikult on investeering ligi 500 miljonit, mis on väga suur raha ja seal tuleks ikkagi vaadata, kas meil on ühisosa Läti ja Soomega. Ja miks? Sellepärast, et Eesti gaasitarbimine aastas on viis teravatt-tundi, Soome gaasitarbimine on 30 teravatt-tundi aastas ja Läti tarbimine on 14 teravatt-tundi aastas," ütles Kallas.
"Praegu on lootus, et me saaksime kuue kuuga selle ujuvterminali püsti ja kindlasti tuleb koostööd teha naaberriikidega, sest nende vajadus gaasi järele on suurem kui meil, aga neil pole jälle sellist unikaalset kohta ja võimalust nii kiiresti seda asja lahendada," rääkis regionaalhalduse minister Jaak Aab.
Varem on valitsuse liikmed öelnud, et Eestisse on mõttekas rajada vaid piirkondlik LNG terminal, sest Eesti enda maagaasivajadus on terminali rajamiseks liiga väike.
Soomes peaks sügisel tööd alustama Hamina LNG-terminal, mis on statsionaarne. See katab mõne aastaga kolmandiku soomlaste gaasivajadusest.
Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks loobuda Venemaalt pärit maagaasist nii ruttu kui võimalik, kuid hiljemalt kümnendi lõpuks. Geopoliitilisest olukorrast tulenevalt on suurenenud tõenäosus Venemaa gaasitarnete katkemiseks või katkestamiseks juba varem. Läti, Eesti ja Soome regioon on tugevalt seotud Venemaa gaasitarnetega, gaasitarnete katkemisel jääks regioonis katmata ca 45% aastasest tarbimisest, millest enamik puudutab Soomet.