Eesti lugu. Konstantin Päts Buraševos Vikerraadiost

Eesti lugu. Konstantin Päts Buraševos Vikerraadiost (1)

Ajalugu | 09 May 2015 | EWR OnlineEWR

Eesti lugu. Konstantin Päts Buraševos
25.04.2015
Saatesari: Eesti lugu

Venemaal Tveri lähedal Buraševos suri 18.01.1956. aastal Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts. Nimetuna maamullas puhanud president jõudis koju tagasi veerand sajandit tagasi. 21. oktoobril 1990. aastal sängitati ta Tallinnas Metsakalmistul viimaks kodumulda.

Nõukogude okupatsioonivõim vahistas president Konstantin Pätsi 30. juulil 1940. Päts ja tema perekond küüditati Nõukogude Liitu, kus teda hoiti aastate jooksul erinevates kinnipidamisasutustes Ufaas, Kirovis, Vitebskis, Peterhofis ja Kaasanis. 1954. aasta detsembris oli Päts lühikest aega Eestis Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu tõttu Buraševosse viidi. Oma viimase eluaasta veetis Konstantin Päts Buraševo psühhiaatriahaiglas.

Vikerraadio saade siit: http://vikerraadio.err.ee/v/ee...

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.

memuaar29 Apr 2015 13:32

NL-i luure üks juhte Sudoplatov: «Vahest kõige muljetavaldavam oli meie residendi V. Jakovlevi korraldatud koostöö Eestis. Ehkki Eesti president Konstantin Päts ei kirjutanud 1930. aastal alla värbamiskohustusele koostööks GPUga, oli ta sellest hoolimata meie rahalisel ülalpidamisel kuni 1940. aastani. Kui ma õigesti mäletan, oli selle kohta koguni NSV Liidu valitsuse eraldi otsus.
Jossif Stalin oskas talle osutatud teeneid hinnata. Nii K. Päts, kui ka J. Laidoner elasid kauem, kui Stalin ise.
Pätsusid ei sünnita rahvas oma häältega (Päts sai riigivanema valimiste allkirjakogumisel 1934 haletsusväärsed 15%). Sellised tegelased sünnivad sellest, kui puuduvad otsevalimised Päts võttis võimu vägivaldselt, seadusevastaselt!
http://vapsid.weebly.com/valim...

Loe kõiki kommentaare (1)

Ajalugu

30 aastat tagasi lahkusid Eestis Vene sõdurid (7)

31. augustil 2024 möödub 30 aastat Nõukogude sõjaväe lahkumisest Eestist. Sellega viidi lõpule Eesti riigi iseseisvuse taastamine Nõukogude ...

Doktoritöö: paguluses kiideti Pätsi riigipööre igati heaks (22)

Konstantin Pätsi 1934. aasta riigipöörde kohta on Tartu Ülikoolis värskelt kaitstud doktoritöö. Doktoritöö autor Peeter Kenkmann kummutab ...

Jüri Saar – vastupanuvõitleja, pedagoog ja filosoof (2)

Meenutan kunagist õpingukaaslast Jüri Saart, kes lühikeseks jäänud elu jooksul kirjutas oma nime Tartu Ülikooli ajalukku. Julgen nii väita ...

79. aastat Tallinna märtsipommitamisest (11)

9. märtsil 1944 pommitas Nõukogude lennuvägi Tallinnat.

Tallinnale oli toimunud juba mitu õhurünnakut, kuid 1944. aasta 9. ja 10. märtsi ...

Marko Odamus: märtsiküüditamise kohtulikust uurimisest taasiseseisvunud Eestis (10)

Foto: Küüditamiseks kasutatud autod Türil 25.märtsil 1949. aastal Autor/allikas: Järvamaa muuseum