Tuuli Koch
Küsitlus: ligi 40 protsenti ei oska leppe kohta midagi arvata
Leppe toetajaid on siiski rohkem kui seda kasutuks pidajaid


Ühiskondliku leppe üks algatajaid Aadu Luukas esmaspäeval Estonia kontserdimajas enne lepingule allakirjutamist tühjas garderoobis seismas. Leppe allkirjastamisest loobus neljast Eesti suurimast erakonnast kolm.
Foto: Raigo Pajula

Ligi 40 protsenti rahvast ei oska öelda, kas president Arnold Rüütli ja ärimees Aadu Luukase algatatud ühiskondlikku lepet on Eestile vaja või mitte, selgus Emori uuringust.

Nädala alguses sõlmitud leppe vajaduse kohta ei osanud oma seisukohta öelda 39 protsenti 500-st küsitletud inimesest.

Ühiskondliku leppe sihtasutuse tegevjuht Agu Laius tunnistas, et rahva teavitamine võtab aega ja ajakirjanduses algas avalik arutelu suhteliselt hilja. “Iga leppega liitunud organisatsiooni allstruktuurid ei teinud ka oma selgitustööd eriti energiliselt,” märkis Laius.

Väga vajalikuks või pigem vajalikuks pidas lepet 42 protsenti, kasutuks või pigem kasutuks 20 protsenti vastanutest.

Toetusprotsenti hindab Laius väga kõrgeks. “See näitab, et suur osa rahvast on mõistnud vajadust milleski ühiselt kokku leppida,” sõnas Laius.



Leppele vastu olnud Reformierakonna aseesimees Märt Rask tõdes, et kui lepetesse panna sisse sõna “ühiskond”, siis jääb see ikka üldsõnaliseks ja rahvale mõistetamatuks. “Kui leppe lõplik tekst sai valmis nädal enne allkirjastamist, siis on selge, et ettevalmistus ja sisututvustus jäid nõrgaks,” ütles Rask. “Keegi ei saa ka aru, kas tegemist on poliitilise või majandusliku dokumendiga või lihtsalt hea tahte avaldusega.”

Keskerakondlasest riigikogu liige Evelyn Sepp nentis, et kui üle kolmandiku ei tea leppest mitte midagi, siis on suur tõe- näosus, et kokkulepet vajalikuks pidajad ei tea ka tegelikult sellest midagi. “Inimesed ilmselt toetavad neid ilusaid ideid, kuid tegemist on selgelt ülekajastatud tühja paberiga, aga ma ei sea kahtluse alla neid ideaale, mida leping sisaldab,” märkis Sepp.

Lepet peab vajalikumaks eelkõige vanem põlvkond (üle 50-aastased) võrreldes noorematega (alla 35-aastased).


KOMMENTAAR: Poliitikute eralõbu

Tõnis Saarts, Emori sotsioloog

Uuring näitab, et ühiskondliku leppega seotud inimesed pole leppe mõtet ega eesmärke suutnud küllalt tõhusalt avalikkusele selgitada.

Üle poole (täpsemalt 54%) Eesti elanikest väitis, et pole ühiskondlikust või rahvuslikust kokkuleppest meedia või muude kanalite vahendusel midagi kuulnud.

Ometi on rahvuslikust leppest olnud juttu juba ligi kaks aastat. Kuidas seletada, et üle poole Eesti elanikest kuuleb nüüd sellest esimest korda? Toon mõned analoogilised näited. Eelmisel aastal käis elav vaidlus valimisliitude kaotamise üle. Toona korraldatud küsitlus näitas, et 64% küsitletutest polnud kuulnudki, et valimisliite tahetakse kaotada. Samas toonase siseministri Ain Seppiku ümber lahvatanud skandaalist oli teadlik 80%.

Paistab, et tavainimene lihtsalt ei huvitu nii abstraktsetest asjadest, nagu valimisliidud ja rahvuslikud kokkulepped jms. Talle jääb meelde ja ta saab aru, kui asi on seotud kindla isikuga ja eriti kui asi on rahas (näiteks üks paari aasta tagune küsitlus näitas, et Lennart Meri Viimsi majaga seotud segadusi mäletas rahvas hästi, tema konkreetsed riiklikud saavutused ei tulnud enam suurt kellelegi meelde).

Rahvuslik lepe peaks olema kõiki puudutav asi ning nii nõrka teadlikkust sellest tuleb suuresti panna ka tegijate enda puuduliku kommunikatsiooni arvele. Kogu rahvusliku kokkuleppe asja on aetud juba algusest peale liiga elitaarselt: sellest on tehtud poliitikute, suurärimeeste ja akadeemilise eliidi klaaspärlimäng.

Märkmed: