majandusmagister
Suurenda
Prantsusmaa juhtiv majandusajakiri Contrepoints http://www.contrepoints.org/20... toob välja Maailmapanga poolt koostatud analüüsi. Uuringus selgub, et Eesti maksukoormus jääb alla vaid Itaaliale ulatudes 67,3 protsendini.
Eesti maksutõus on toimunud just viimaste aastate jooksul. Sama uuringu 2010 aasta versioon http://www.pwc.com/ee/et/press... näitab maksukoormuseks vaid 49,6 protsenti.
Tavakodanikule teeb olukorra eriti valusaks see, et maksutõus on toimunud just majanduslanguse perioodil.
Ajakiri toob välja ka selle, et keerukas maksusüsteem ja seal hulgas muidugi ka kaudne maksustamine on majandusele negatiivse mõjuga. Teisisõnu - lihtne maksusüsteem soodustab majandust. Eestis on kaudsete maksude osakaal suur ja maksusüsteem keeruline. Palju räägitud Eesti madal maksukoormus on maailmapanga andmetele tuginedes osutunud müüdiks.
Kui meie madalate palkade juures (võrreldes Euroopaga) suudab valitsus väita, et raha riigi ülalpidamiseks napib, siis see on midagi enamat kui kriis. Ilmselt ei maksa sellise maksukoormuse juures välisinvesteeringutest unistadagi.
Teades aga nende riikide palganumbreid on selline maksukoormus ka mõistetavam, sest on mida maksustada. Eesti sobiks paremini ühte gruppi Küprose 23%, Iirimaa 26,4% , Islandi 33% või Lätiga 36,6%.
Kuid ka ülikõrgete palkadega Luxenburgi, Sveitsi ja Inglismaa maksukoormus jääb samasse suurusjärku, nende maade maksukoormus ei ületa 35%. Prantsusmaa ajakiri avaldab samas siirast muret Prantsuse majanduse tuleviku üle, mille maksukoormus ulatub 65,7 protsendini, maksud pidavat olema nende palkade juures liiga kõrged.
Tabeli etteotsa jäävad peamiselt kõrge ühistegevusliku majandusosakaaluga riigid. Välja arvatud muidugi Eesti. See näitab, et suure osa maksude ümberjagamine toimub ühishuvide realiseerimise tagamiseks. Madal ühistegevusvõime ja kõrged maksud viitavad antud kontekstis vaid varjatud elitaarse feodaalkorra levikule Eestis.
Täpsema ülevaate leiate
http://www.pwc.fr//assets/file...
http://www.pwc.com/ee/et/press...