Kahepäevase näituse avas kunstikomitee esinaine Naima Aer, juhtides külaliste tähelepanu eesolevaile aardeile ja andis siis avamiseks sõna Eesti Maja esimeheIe Raivo Remmelile.
Raivo Remmel ütles kolmekordse tervituse: ühe 15 aastasele juubelinäitusele, teise Eesti Majale ja kolmanda äsja renoveeritud kunstigaleriile. Samas lahendas humoorikalt kakskeelsuse vajaduse ja tegi kokkuvõtte, et 15 aastat rohket tööd ning saavutused näitavad kunstnike talente.
Kõneleja puudutas ka komitee ajalugu — see asutati 1960.a. Joann Saarniidu algatusel, kui oli kogutud üle 30 eesti kunstniku tööd, mis oli välja pandud kohvikus. Kunstikogu hooldamine toimus ebaformaalselt, kuni 1987.a. Osvald Piil ja Emil Eerme nägid ette suuremaid võimalusi Eesti Majale ja eesti kunstile.
Esimees andis kimbu roose esimesele esimehele Emil Eermele. Lillekimp anti ka Osvald Piili tütrele haiglas viibivale isale edasiandmiseks. 1990—92 oli esinaine Mall Puhm, kelle ajal töötati välja TEMK põhikiri ja kodukord ning toimus kunstitööde registreerimine ja katalogiseerimine. 1992—2001 oli esinaiseks Anne Remmel, kelle ajal kunstikogul oli suur kasv ja palju tööd tehti kogu korrastamiseks ja hooldamiseks. Ka algas suurem kunstitööde esitamine, mis toimus terves Eesti Majas ja on tänagi kaunistanud koridore ja trepikodasid.
Praegu on esinaiseks Naina Aer. See on väga suur ülesanne — tööd vajavad hooldamist, raamid parandamist, uued maalid katalogiseerimist ning raamimist. Kogu vajab ka pidevalt täiendamist, maalide seinale riputamist ja ümberpaigutamist. Kunstikomitee liikmete teadmine kunstist ja selle tagapõhjast on suur.
Näitusel esinesid üheksa kunstnikku kujutava kunsti ja keraamika alal ja kuus fotokunstnikku. Naima Aerult on näiteid dekoratiivsete puittööde alal, mida ta tegi juba koos isaga, kes valmistas puunõusid, tema ilustab neid põletustehnikaga.
Ingrid Heinmaalt oli keraamilisi vaase, nukke ja dekoratiivtaldrikuid, mil eritoonilised võõbad loovad otse hõõguva pealispinna. Aastaid on ta meie näitustele andnud värvika ilme, tema käte all on savi saanud elavaks.
Reet Lindau-Voksepp on mitmekülgne. Seni tunneme teda graafikuna, nüüd on ta kolme graafilise lehe kõrval välja toonud oma keraamilised skulptuurid, ühes on mere lainetus surutud konkreetsesse vormi. Kolmas ala on fotokunst, hea näide Martini klaasist.
Linda Landrelt on akvarellid päevalilledega, abi viimine Afganistani rahvale üle kõrge mäeharja ja maastik kahe kasega.
Olga Müllerilt akvarellid gessoe paberil oma juurte avastamise seeriast, mida ta esitas iseseisval näitusel Torontos. Kunstniku loov silm on juuri avastanud kõikjal, sest juurtest algabki elu areng.
Elva Palo toob alati midagi uut, nüüd on ta reklaamtulpa näinud linna tootemina. Kaks lõuendile ilmutatud fotot ja nendega koosolev metallist embleem.
Anne Remmelil on peaaegu üks galerii seinast oma värvitugevate akvarellide esitamiseks, mis näitavad teda igakülgse kunstiloojana. Külaskäik California rannikule esitas uut loojamaailma veeloomadega.
Teine terviksein oli antud Johannes Tannerile viie abstraktse maali esitamiseks, milles võib jääda mulje objektilisest mõjust inspiratsioonile. Koloriit hakkab enesest rääkima ja loob esemelise mulje.
Nora Wallner on kolmas keraamik oma vaaside, kausside ja taldrikutega, millele on andnud rohelise välispinna. Selle kõrval neli fotot sügismaastikest.
Ainult fotosid esitasid Enn Kayari sügisteemaliste maastikega, Emil Eermel on kahe olustikuvaate kõrval kena kiisuke „Mimi“. Vaike Külvetilt kolm fotot ja elu üle nukrustunnet loovad vanad hiigelkännud; ühes on elujõudu siiski uue puu elamiseks.
Näitusel meenutati komitee esimesi aastaid, kui asutamisega tegelesid Osvald Piil ja Emil Eerme, komitee juurde kuulus ka Johannes Vihma, eesti pildiraamitööstuse üks omanikest, juhendades tööde raamimist; ta kuulub nüüdki komitee juurde nõuandva isikuna.
Näituse üldpilt oli meeldiv, uued seinad mõjusid esitatud töödele ilutunnet lisavalt. Eesti Maja renoveerimine ongi üks komitee saavutusist.
