Need kaunid sõnad ütles oma tervituskõnes Toronto Eesti Maja esimees Raivo Remmel laupäeval, 10. aprillil toimunud suurel rahvapeol, mis tõi kokku tõepoolest väga suured rahvahulgad, tähistamaks selle armsa maja 50. juubelit. Ja armas pole mitte ainult maja ise, vaid kõik, mida ta sisaldab – ja teatavasti pole seda sugugi vähe!
Juubelipidustused algasid juba reedel noortepeoga ja jätkusid läbi terve nädalalõpu. Pidevalt oli võimalik vaadata kristallsaalis ja galeriis välja pandud näitust Eesti Maja algusaegadest, ajaloost ja seal tegutsevatest organisatsioonidest, mis andis kindlasti huvitavaid ajalooteadmisi noorematele; keskealistele ja vanematele jällegi nostalgiat ja äratundmisrõõmu. Küllap võis nii mõnigi end fotode pealt üles leida! Näitused viisid vaataja seega väärtuslikule ekskursioonile Toronto eestluse ajalukku.
Juubeliks olid trükitud ilusad värvilised kavaraamatud, kus tutvustati põhjalikult kõiki juubeliüritustel esinejaid, juubelitoimkonda jpm. Kavaraamatus oli aukohal EV President Toomas Hendrik Ilvese tervitus, kus ta ütles, et Eesti Maja Torontos on jätkuvalt kõigi meie heaks koduks ning Eesti esindajaks Kanadas.
Rahvapidu algas laupäeval kell 6 õhtul ja üritus oli viimse kohani välja müüdud. Teadustaja Rutt Veskimets nimetas avasõnas, et Eesti Maja võiks mitu korda suurem olla, et kõiki ära mahutada, tehes nalja, et ime, et te, õnnelikud piletisaajad, neid topelthinnaga linna peal maha ei müünud! Ta juhtis ka tähelepanu Eesti Elus ilmunud Eesti Maja ajalugu käsitlevatele artiklitele ja tutvustas kirevat kava, mida sel õhtul oodata on.
Läti Maja poolse tervituse ettelugemise järel sai sõna Eesti Maja esimees Raivo Remmel, kes avaldas rõõmu, et nii suur pere on tulnud juubelit pühitsema. Ta rääkis, et kolm põlve on pidanud Eesti Maja oma koduks: siin laulnud, tantsinud, õppinud, tegelnud skautlusega, toonud raha panka, kindlustanud oma kinnisvara jpm. Meie pere on tugev, meie pere on terve – täna pidutseme!
Järgnesid etteasted. Suurepärase elamuse andis palju kuulsust kogunud Kalev Estienne rütmilise võimlemise rühm ning individuaalesineja Teija Korjus – nagu tutvustas teadustaja, on eestlased rütmilise võimlemise Kanadasse toonud ja kuulsaks teinud.
Järgnes rahvatantsurühma Kungla hoogne etteaste Paul Marley juhendamisel. Kunglal on teatavasti pikk ajalugu – see asutati 1949. a. ja sel on olnud läbi aegade oluline koht eestlaskonnas: selle ridades on tantsinud sadu, kui mitte tuhandeid eestlasi; teiste rohkearvuliste esinemiste kõrval on käidud ka Eestis tantsupeol.
Rahvatantsuviisidest suunduti edasi laual olevate laululehtede juurde ja juba kõlaski ühisel häälel „Kungla rahvas“.
Söögipalves rõhutas õp. Kalle Kadakas iga juubeli ainukordsust – igaüks saab 50. juubelit pühitseda vaid kord elus. Ta rääkis Eesti Majast kui vabade eestlaste kodust Torontos, tänades Loojat Eesti Maja kui meie kodu eest.
Seejärel serveeriti Ülle Veltmanni ja ta abiliste poolt õhtusöök, milleks oli seashnitsel hapukapsa, kartulite jm. juurdekuuluvaga. Muidugi ei puudunud ka magustoit ega kohv koos kringliga.
Õhtusöögi järgselt tänas Rutt Veskimets saali dekoraator Anne Meemat ja tema abi Kristi Kaupi. Saal oli tõepoolest suurepärases piduehtes ja võib arvata, missugune töö ja vaev selle taga oli.
Taas oli aeg muusikaliste etteastete käes. Lavale astusid kitarrist, laulja ja helilooja Peeter Kopvillem, kes on esinenud eestlastele juba lapsepõlvest saadik, ja tema tütred Leiki ja Keila, nendega liitus Eric Soostar. Lauludest kõlas toredaid meenutusi eestlaste elu algusaegadest siin linnas.
Toredaks vahepalaks peo jooksul olid erinevate generatsioonide eestlaste mõtted Eesti Majast. Liisbet Valter-Kalm rääkis lasteaiast ja gaidlusest, jõuluvorstide valmistamisest jpm., mida selles majas tehtud ja tehakse. Paul Marley meenutas, et esmakordselt viibis ta Eesti Majas vist paarinädalasena, kui ema ta vankrit lükkas. Nüüdki käib ta seal ikka korra nädalas: kodune koht, kus alati mõnd tuttavat kohtab. Leiki Veskimets rääkis Eesti Majast, mis on andnud eluaegse sideme eesti ühiskonnaga ja seal tunneb ta end nagu kodus.
Seejärel kõlas Enn Kiilaspea juhatamisel ühislaul „Ma tahaksin kodus olla…“
Ja siis avanesid kardinad ning laval olid koha sisse võtnud Eestist saabunud muusikud: Trio Naturale, mis koosnes küll neljast mehest, ja armastatud laulja Ivo Linna. Kohe kõlaski tuntud laul „Eestlane olen ja eestlaseks jään“, rahvas tõusis püsti ja koges taas seda käsikäes seismise tunnet ning vabadusepüüdlusi, mis on vilja kandnud. Eesti on vaba. Järgnes suurepärane kontsertosa, mis kohe ka tantsupeoks muutus. Tantsupõrand polnud vist hetkekski tühi.
Peale vaheaega meenutati taas, mida Eesti Maja on aastakümnete jooksul andnud: sõna võtsid Markus Alliksaar, Elle Rosenberg, Anne-Liis Keelmann.
Taas mängis ansambel ja lavale kutsuti Avo Kittask, kelle esituses kõlas võimsalt „Seal, kus Emajõgi voolab“. Rõõmus pidu suurepärase muusika ja tantsuga jätkus hiliste tundideni. Eesti Maja oli väärikalt juubelisündmuste sees ja ees ootamas oli järgmisel päeval toimuv pidulik aktus ja lõuna, millest on eraldi artikkel.
