Üldkoosoleku protokolli juhatuse loal reprodutseerinud ja lugejani toonud
õp. Kalle Kadakas
Teisipäeva, 20. aprilli õhtul kogunesid Toronto Eesti Maja keskmisesse saali A/S Eesti Maja omanikud, aktsionärid. Oli algamas Eesti Maja 2010. a. peakoosolek. Koguneti juba pool tundi varem, et registreeruda ja saada koosoleku materjalid. Kuna puudus vajalik kvoorum, avati peakoosolek põhikirjale vastavalt pool tundi hiljem.
Koosolekut juhatas põhikirja järgi juhatuse esimees Raivo Remmel ja protokollis juhatuse sekretär Markus Alliksaar. Juhatuse esimees tegi aktsionäridele teatavaks registreeritud aktsiate ja kohalolnud aktsiate üldarvu. Peale protokollikinnitajate ja häältelugejate valimist kinnitati koosoleku päevakord.
Aruanded
Esimees Raivo Remmel esitas tegevus- ja majandusaruande, hinnates 2009. aastat üldiselt edukaks. Mänedzher Ülo Isbergi ja tema kaitseteenistuse kohuse täitmise ajal seda ametit pidanud Raoul Langvee töö hindas ta samuti positiivseks. R. Langvee ametisoleku ajal rakendati uus raamatupidamissüsteem, mis on seda tööd märgatavalt tõhustanud. Ettekandja tõdes, et vaatamata maailmas aruandeperioodil toimunud majandusprotsesside märgatavale aeglustumisele arenes EM majanduslik elu tõusujoones. Maja mänedzheri senisest aktiivsem müügitaktika kandis vilja: saalide täituvus suurenes märgatavalt. Maja oli pea igal nädalapäeval välja üüritud. R. Remmel möönis, et aasta lõpuks oldi tugevamad just tänu organisatsioonide tõhusale toetusele ning üksikisikute armastusest kantud annetustele ja pärandustele. See tõik kõneleb sellest, et Eesti Maja edukaks majanduseluks on jätkuvalt vajalik kogu ühiskonna järjepidev toetus, mis lubas esimehel öelda, et tulevikus on vajalik organisatsiooni põhialuste uuendamine ning tulevikuprojekti teostamise vältimatus.
Remmel peatus eraldi ka EM kunstikomitee panusel. Kunstikomitee on korraldanud maja erinevates saalides hästi läbi mõeldud professionaalsel tasemel kunstinäitusi. Tegevusaruannet lõpetades tuletas esimees auditooriumile meelde, et Eesti Maja tegutseb vaid vabatahtliku töö alusel ning tänas südamest selle panuse eest kõiki organisatsioone ja üksikisikuid. Enne aruande kinnitamist said sõna ka aktsionärid. Nende ettepanekud olid kantud hoolivusest ja osavõtlikkusest: hoida rohkem heakorda, korraldada talgud ning kinkida majale lillede ja lillepeenarde rajamisega rohkem ilu. Möödunud juubeli säras kõlas ka ettepanek pidada meeles aktsionäre, kes aegade jooksul on Eesti Maja toetanud. Vastavaid ajaloolisi nimekirjugi oli saalis märgata. Tegevusaruanne kinnitati pärast sõnavõtte.
Seejärel tegi juhatuse esimees peakoosolekule teatavaks, et senised tublid juhatuse liikmed Ilo Puhm ja Jüri Silmberg ning kogemustega mänedzher Ülo Isberg on otsustanud oma senistest ametitest loobuda. Tänutäheks omistati neile auditooriumi sõbraliku tänuavalduse saatel Eesti Maja teenetemärk.
Seejärel sai majandusaruannete tutvustamiseks ja analüüsiks sõna laekur Tõnu Orav, kes tõdes, et seni, kuni pole selgunud Eesti Maja tulevikuvisioon, piiratakse neid majanduslikke kulutusi, millel puudub EM jaoks kriitiline tähtus. Eelarves prognoosib juhatus, et suuremaid parandusi ja remonte lähiaastal ette ei võeta ja et Eesti Maja peab oma kulusid katma ja püüdma natukene ka säästa. Laekuri sõnavõtu järel kinnitas koosolek eelarve.
Eesti Maja tulevik
Järgmise päevakorra punktina käsitleti aktsionäre ja kogu eesti kogukonda huvitavat küsimust – Eesti Maja tulevik, mille kohta esitas koosolekule visiooni Eesti Maja tuleviku komitee juhatuse esimees R. Remmel. See oli motiveeritud ja põhjalik, kuid siiski kaugeltki mitte veel teostamiseks ammendav. Ta ütles, et täpse vastuse sellele küsimusele saab ta anda ehk lähikuude jooksul.
R. Remmel ütles esmalt, et praegune eestlaste kodu on kaasaja nõudeid arvestades kahjuks vana ja ebafunktsionaalne. Eesti Maja vajab suurt kapitalimahutust kapitaalremondiks. Paraku hõlmaks see rohkem kui 40% aasta käibest. Juhatuse esimees esitas aktsionäridele retoorilise küsimuse: „Kas me niisugust maja ise sooviksime osta?“ Ta selgitas kujunenud olukorda teiste Toronto rahvusgruppide näidete varal. Samasuguste valikute ees on seisnud või seisavad paljud siinsete väikerahvaste kogukonnad: lätlased on oma vana maja müünud, ungarlased on oma vana St. Clairi tn. maja müünud, soomlased kaaluvad oma Main Str. asuva maja müüki ning tshehhidel on oma vana majaga jätkuvalt majanduslikke probleeme. Lõpuks tutvustas R. Remmel juba 3 aastat käigus olnud Eesti Maja tulevikuprojekti. Uus Eesti Maja, mis koondab enesesse Eesti Maja, kiriku, vanadekodu ja korterid, kujuneb eestlaste tõeliseks rahvuslikuks keskuseks. See hoone on moodne, polüfunktsionaalne, hästi majandatav, millesse on haaratud rohelise maailmavaate parimad saavutused. Kindlasti peab uus tulevikuhoone peegeldama eestlase esteetilist maitset ja kultuuri. Uus maja on mõeldud kestma vähemalt järgmiseks 50-ks aastaks.
Seejärel tutvustas esimees uue Eesti Maja tulevikukomiteed, mis toetub „neljale vaalale“ ehk neljale toekale organisatsioonile: Eesti Abistamiskomiteele Kanadas, Toronto Eesti Majale, Eesti Sihtkapitalile Kanadas ja Toronto Eesti Ühispangale. Komitee juhtivaiks isikuiks on: Lea Kõiv, Raivo Remmel, Ken Valvur, Toomas Kütti ning projekti mänedzher Raoul Langvee.
Aktsionärid said esimehe ettekande läbi tutvuda ka globaalse nõustamisfirma „Ernst and Young“ strateegilise plaaniga Strategic options review . Selles soovitatakse EM aktsionäridel tänane maja müüa ning osta selle asemel uus hoone, „light industrial space“. Ligi 300-leheküljelises uurimuses on esile toodud motivatsioonid, mis räägivad müümise kasuks. Raivo Remmel tutvustas ka tuleviku projekti komitee tegevussuundi. Komitee uurib jätkuvalt müügi ja ostu võimalusi. Samas püütakse leida ka kokkupuutepunkte ja koostöövõimalusi teiste Toronto rahvusgruppidega. Üks uurimisvaldkondi on võimaluste otsimine Eesti Maja organisatsioonilise struktuuri muutmiseks ja uuendamiseks. Selles peab vastuse leidma küsimus, kas aktsiaselts on EM jaoks majanduslikult kõige efektiivsem omandivorm. Tulevikuvisiooni kirjeldamise lõpetas Raivo Remmel sõnadega: „Komitee tegutseb, aga otsustajad olete teie, Eesti Maja aktsionärid. Tulevikukomitee on teie teenistuses. Kui tulevikuplaan on täielikult valmis, esitatakse see ühiskonnale arutamiseks ning EM aktsionäride erakorralisele koosolekule kinnitamiseks.“
Esimees on veendunud uue maja vajalikkuses ja kindel selles, et Toronto eesti ühiskonnas on täna olemas see vaimne ja majanduslik jõud kõnealuse tulevikuprogrammi teostamiseks.
Tulevikuprogrammi tutvustamine toimus vaba arvamusavalduste voona auditooriumis. Esitati konkreetseid ja motiveeritud küsimusi: kas tulevikukomitee on analüüsinud Toronto eestlaste arvu ja sellest lähtuvalt eesti kogukonna tegelikke vajadusi; kas meie vajadused on nii suured; kas me ei peaks laienemise asemel mõtlema kokkutõmbumisele; kas firma „Ernst and Young“ on kohtunud Eesti Maja organisatsioonide esindajatega?
Valimised
Peale esimehe vastuseid toimusid uue juhatuse valimised. Aktsionärid valisid järgmised juhatuse liikmed üheks aastaks tagasi aklamatsiooni korras: Raivo Remmel (esimees),Tõnu Petersoo (abiesimees), liikmed: Markus Alliksaar, Jaan Arro, Kalle Kadakas, Tõnu Orav ja Raivo Uukkivi. Uuteks juhatuseliikmeteks valiti Katrin Lepik ja Kia Puhm. Uus valitud juhatus on noor ja teotahteline.
Peale uue juhatuse valimist kinnitati ka revisjonikomisoni liikmed: Ivi Kiilaspea, Riina Klaas ja Ilo Puhm. Pärast kohalalgatatud küsimusi ja läbirääkimisi tänas juhatuse esimees Raivo Remmel osalenuid osavõtlikkuse ja usalduse eest ning soovis uuele juhatusele jõudu ja tervist ning kutsus kõiki osalema Eesti Sihtkapitali galal.
Eesti Maja peakoosolek 2010
Eestlased Kanadas | 07 May 2010 | Kalle KadakasEesti Elu
Eestlased Kanadas
TRENDING
