Jaak Järve
Eesti Maja Torontos. Meie Kodupaik.
Robert Kreem
Pagulaseestlaste algrännakud on olnud täis paljusid ajutisi peatuskohti. Linnades Saksamaal, Rootsis ja mujal tekkisid spontaanselt eestlaste kokkusaamise kohad. Sageli tekkis neis isegi mingi kauge kodutunne, eriti põgenikelaagrites, kus peatuti pikemat aega. Pärast ookeani ületamist jätkus Kanadas ajutiste kodude loomine, kuni visa töö ja tahe viisid püsivate kodude rajamisele.
Toronto Eesti Maja omandamine Broadview tänaval sai teoks rohkem kui tosin aastat pärast põgenikeestlaste saabumist. Selle põhjusteks olid meie inimeste isiklike elude paikapanemise mured. Raha ei jätkunud igale poole ja suured ehitusprojektid nõudsid palju raha. Esimesena sai 1951.a. teoks suure, 1100 istekohaga, Vana Andrese kiriku ost koos lätlastega. Kiriku ruumid võimaldasid seal arendada ka rahvus likku töö. Aastal 1955 valmis Toronto Peetri kogudusel moodsa kirikuhoone esimene faas. Torontos omandati veel teisi väiksemaid evangeelseid kirikuid või palvelaid. Ka mitmed eesti akadeemilised organisatsioonid ostsid oma maju.
Järgnesid teised suuremaid ja kaugemaleulatava tähtsusega projektid. Muskoka kaljuvalda osteti 1953 Skaudisõprade Seltsi maa-ala, mis hiljem ristiti Kotkajärveks. Samal aastal teostus Udorasse Jõekääru Lastesuvekodu ala ost ja aastal 1955 järgnes neile Hamiltoni, Kitcheneri, Londoni ja teist Lõuna-Ontario eestlaste ühine maa-ala ost Guelphi lähedale. Sellest arenes välja Seedrioru Lastesuvekodu. Kõik need projektid nõudsid tööd ja raha. Peale selle “kees” meie ühiskond laial rindel toimuvast isetegevusest. Olime noored, elujõulised ja energilised inimesed- paremik sõjapõgenikest, keda Kanada värbas.
Ka aasta 1963 kujunes Toronto eestlastele tähtsaks. Toronto Eesti Maja sai saali ja klassiruumide näol juurdeehituse, millele hiljem lisandusteine juurdeehitus, seekord maja esiküljele. Seda osa kasuati Toronto Eesti Ühispanga laiendamiseks ning käsitöö ja kirjanduse müügi kaupluseks. 1963. Aastal valmis suur Eesti Baptisti kirik, peaaegu Eesti Maja vastas, ja 1969. a. akadeemiliste organisatsioonide ühiskodu ja kõrgehitis Toronto Ülikooli õpilaste elamuks Tartu College’I nime all.
Eestlased on ka teistes maades omandanud palju ühiskondlikke ehitisi. Nimetame vaid neid asukohti, mis Eesti Maja või Eesti Kodu nimetust kannavad- USA-s: New York, Baltimore, Lakewood, Miami, Los Angeles ja Chicago: Argentiinas Buenas Airese Eesti Maja, Austraalias: Sydney, Melbourne ja Adelaide: Inglismaal: London, Leicester, Bradford ja Rootsis: Stockholm, Göteborg, Norrkõping ja Uppsala. Toronto Eesti Maja on kõikidest nimetatud ehitistest kindlasti kõige kasutatavam Eesti Maja, sest Toronto ja selle lähemas ümbruses elab umbes pool Kanada eestlaskonnast. Ka erialaste organisatsioonide ja sektsioonide arv on küündinud Torontos kuni paarisajani.
Oma iseloomult on Toronto Eesti Maja olnud organisatsioonide tegevuse keskne. Kohvik-restorani avamine võimaldas söömise ja joomise kõrval arendada inimestevahelisi sidemeid. Vananenud endised noored on seltskondlikud koosviibimised viinud õhtuselt ajalt päevasele, s.t.- Maja on muutunud koos inimeste enestega.
Sageli kuuleme, et Toronto Eesti Maja kutsutakse mitteametlikult ka kojaks ja koduks. Mida need sõnad õieti tähendavad?
Koda. Selle sõna all mõistame püstlattidest lahtise tulekoldega ürgset elamut, kuid ka maja, hoonet ja kodu.
Kodu on kõige emotsionaalsema tähendusega püsiv elu paik. Sageli on sinna kaasa arvatud perekond, omaksed ja vara. Kui keegi ütleb, et tundke end nagu kodus, tähendab see vaba ja mugavat olemist. Kodu on iga inimese kindlus, looming- ja jõudeolekukoht. Kodupaik, kodumaalane, kodundus on iseolemisega seotud sõnad. Merelindude pesad kaljurahnudel on poegade kasvatamiseks ja ellu saatmiseks. Ka meie teeme seda oma kodudest.
Eesti Maja mõiste on ühendatud koja ja kodu tähendusega. Eesti Maja Torontoski ei ole vaid füüsiline struktuur. Ta on meile ka nõu- ja teokojaks. Koduna on ta meie vaimseks ühendajaks ja suunajaks. Sellepärast kaitsku teda kõrged väed.