Kui arvata, et Madisoni projekti poolt ja vastu olevad isikud hakkavad tasapisi üksteisele lähemale liikuma või kokku leppima, siis sellise konsolideerumise märke on praegu raske leida. Pigem võiks 3Orgs esindajate ja Madisoni projekti pooldajate suhtumist kokkuvõtlikult kirjeldada kui „me töötame kogukonna heaks, jätke see kaigaste kodaratesse loopimine“. Ma ei tea eestikeelset sõna mis annaks küllaldaselt täpselt edasi frustrated või siis exasperated mõiste, kui ma teaks, siis ma kasutaksin just neid sõnu kirjeldamaks seda suhtumist.
Kuna Madisoni projekt oli suures osas välja töötatud kinniste uste taga, eemal laiemast kogukonnast, siis selle kritiseerijad suhtuvad nüüd umbusu ja kahtlusega kõigisse avalikuks tulnud detailidesse. Paljudele on jäänud mulje, et 3Orgs eeldasid projekti algselt lihtsalt läbi suruda, ilma laiemat kogukonda kaasamata. Kuigi rohkem informatsiooni on pärast projekti väljakuulutamist 6. märtsil aeglaselt ja tasapisi välja tulnud, on paljudel siiski kahtlusi ja küsimusi, ning kasutatakse ära iga võimalust, et protsessis ja protseduurides selgust luua.
Kui kogu siiani lahtirullunud Toronto Eesti Maja uuendamise/müümise protsessist midagi positiivset otsida, siis selgelt on selleks vahepeal zombidena kätt tõstnud kogukonna aktiviseerumine. Loodetavasti see trend jätkub ja lõpptulemuseks on elav ja aktiivne Toronto ja selle ümbruskonna eestlaste kogukond.
Aga mis siis EM aastakoosolekul toimus? Allpool kokkuvõtlikult olulisematest punktidest.
Rahaline aruanne esitati laekur Linda Veltmanni poolt. 2016. aastal tuli sisse $368,112, kulusid oli $411,305, puudujääk seega $43,193. Sellele lisaks veel Tuleviku projekti kulud $39,991, andes kogupuudujäägiks $83,184. Sissetulekus umbkaudu pool tuli püsiüürnikute käest, ülejäänud pool muudelt maja üürnikutelt, kusjuures üüritulu eestlastelt väheneb ja mitteeestlastelt suureneb.
Liivia Kängsepp, Margus Tae ja Väino Einola küsisid täpsustavaid küsimusi kulude kohta, eriti just detailsemat aruannet tuleviku projekti ja ehitusfirmade peale tehtud kulude kohta. Väino Einola märkis, et Eesti Maja Sõprade (EMS) poolt korjatud summad ja talgutöö ei ole leidnud EM rahalises aruandes kajastust ega tunnustust. Remmel tunnustus EMS tehtud tööd, aga selgitas, et EMS arved ei käi läbi EM raamatupidamise, EMS korjavad ja kulutavad oma sissetulekuid iseseisvalt. Remmel selgitas ka miks ei saanud vastu võtta linnavalitsuse poolt saadaval summasid katuse parandamiseks. Lihtsaks põhjuseks on praeguse olukorra ebakindlus. EM ei saa garanteerida, et hoone ikka veel püsib vähemalt 3 aastat, nii nagu linnavalitsuse seda nõuab, samuti ei ole EMS poolt katuse parandamiseks kogutud raha EM juhatuse käsutuses.
Margus Tae soovitas tänavapoolse osa alumisest korrusest välja üürida, et maja sissetulekut suurendada. Remmel selgitas, et jällegi on probleemiks olukorra ebakindlus, kuna ükski pikemaajaline äri ei taha ennast sisse seada kohas mis ehk kolme aasta pärast enam ei eksisteeri. Samuti ei ole laiem kogukond olnud minevikus selle poolt, et maja tänavapoolset osa üürida välja mitte-eestlastele.
Väino Einola nimetas, et Madisoni projekti tasuvusuuring ei ole tasuta või 3Orgs poolt kinni makstud. Kui tasuvusuuringu vastus on positiivne, siis kõik selle uuringu kulud, 11 Madidon väärtus ja ESK kinnisvara väärtus võetakse maha EM müügituludest. Kuna EM on projekti lõplik rahastaja, siis EM aktsionäridel on õigus saada ka täielikku ja läbipaistvat informatsiooni projekti käigu kohta. Einola väljendas ka muret, et kui praegune EM majandusmudel ei ole jätkusuutlik, siis kuidas on võimalik sama majandusmudelit rakendada uuele, 3 korda väiksemale majale. Ta küsis, kas EM ikka informeerib aktionäre edasisest tasuvusuuringu protsessist. Remmel kinnitas, et kogukond hoitakse informeeritud. Siiamaani informatsiooni ei ole jagatud niipalju kui mõned ehk sooviksid, kuid rohkem informatsiooni on oodata tasuvusuuringu läbiviimisel.
Eesti Sihtkapital Kanadas (ESK) juhatuse esimees Eva Varangu selgitas ESK ja ESK kinnisvara olukorda EM protsessis ja lükkas tagasi kriitika, et ESK proovib EM arendamise projektist mingil viisil kasu lõigata või et eksisteerib mingi huvide konflikt. Ta kinnitas, et 3Orgs kulutavad oma raha tasuvusuuringu läbiviimiseks. Varangu nimetas, et keegi ei müü oma maja avalikult ning et teatud konfidentsiaalsus on vajalik sellises protsessis. Laiemat kogukonda on informeeritud niipea kui võimalik ja tasuvusuuring annab tulevikus täielikumaid vastuseid.
Mihkel Kütti oma emotsionaalses sõnavõtus hoiatas kõiki, et kui me jääme edasi vanasse EMsse, siis EM läheb lõpuks pankrotti ja valitsus võtab selle maja lihtsalt üle. Ta leidis, et see on naeruväärne, kui projekti vastased otsivad 3Orgs tegevusest mingit isiklikku kasu või huvide konflikti. Ta kutsus kõiki koostööle ja üksteisega paremini läbi saama.
Allpool paar lõiku toimunud arutelust.
Linda Veltmann esitas 2017. a eelarve, mis näitas väikest ülejääki.
Valimiste käigus senine abiesimees Raivo Uukkivi oma kohale ei kandideerinud. Juhatus seadis kandidaadiks nõukogu liikme Veiko Parmingu, kohapeal esitati veel kandidaadiks Väino Keelmann. Abiesimeheks valiti Veiko Parming 2061 häälega, Väino Keelmann sai 724 häält.
Valimisele tulevate juhatuseliikmete kohtadele pakkus praegune juhatus välja senised liikmed Rein Kuris, Eric Sehr ja uute kandidaatidena Taivo Ets, Urve Tamberg ning Peter Viitre. Senine juhatuse liikmed Peter Poolsaar ja Raivo Uukkivi ei kandideerinud, tagasi astus ka Kia Puhm. Kohapeal esitati kandidaatideks veel Väino Keelmann, Piret Komi, Ingrid Tanner ja Robert Vessmann.
Väino Einola küsitles juhatuse poolt esindatud kandidaatide sobivust, kuna põhikirja kohaselt peavad juhatuse liikmed olema ka EM aktsionärid. Remmel ja kohalolnud advokaat selgitasid, et aktsia võib osta ka kuni 10 päeva pärast edukat valimist ja EM juhatus just eile võttis vastu spetsiaalse otsusse aktsijate müümiseks valitud juhatuse liikmetele. See tekitas loomulikult küsimusi (Aime Nurmse), et miks selline otsus ei olnud avalikkusele teatavaks tehtud. Sel juhul oleks ka teised mitteaktsionärid võinud oma kandidatuuri esitada. Remmel kahetses, et see otsus ei ole kõikidele meelepärane, kuid juhatus on jälginud kõiki seaduslikke nõudeid.
Enne valimistulemuste teatavakstegemist jätkus veel elav arutelu.
Väino Einola palus juhatust veelkord panna rõhku kommunikatsiooni peale läbi terve tasuvusuuringu protsessi. Remmel vastas, et see ongi kavas ja lubas aktsionärid hoida informeeritud.
Eda Sepp väljendas muret Madisoni projekti jätkusuutlikkuse kohta ja võimaliku eelarve puudujäägi üle. Remmel selgitas, et detailid on praegu veel teadmata, kuid nendele küsimustele annab vastuse eelseisev tasuvusuuring.
Heidi Kuus küsis OMB protsessi ja selle kulude kohta ning kas ikka veel toimub mingi koostöö Alterraga. Raivo Remmeli ja Rein Kurise sõnul on EM ja Alterra vaheline koosöö täielikult lõppenud, Alterra oma esindajaid viimasele OMB koosolekule ei saatnud. EM siiski jätkab OMB protsessi, sest see kergendab tulevase potensiaalse EM ostja olukorda ja võimaldab realiseerida paremat müügihinda. David Kalm ütles, et Alterra sai OMB kirjavahetusest koopiad, aga nemad ei ole kunagi olnud OMB protsessi osaline.
Lia Hessi soovitas Eesti Maja Sõpradel oma tegevuse siduda EM juhatusega, sest praegune ebaametlik EMS organisatoorne staatus tekitab küsimusi. Lia Hess väljendas muret, et kui me renoveerime EM praeguses asukohas, siis ei tee me seda mitte eestlastele (kes EM ei üüri), vaid muudele üürnikutele. Veel lükkas Lia Hess tagasi kriitika, et ESK ei toeta EM ja põhjendas projekti plaanimise saladuses hoidmist vajadusega saada asjad tehtud.
Juhatuse valiti Rein Kuris (2181), Eric Sehr (2177), Taivo Ets (2154), Urve Tamberg (2198) ning Peter Viitre (2187).
Allpool uute juhatuse liikmete tutvustus.
Revisjonikomisjonis jätkavad Enno Agur, Jaan Arro ja Väino Einola, välisrevidendina Jaan Saun.
Allpool mõned fotod koosolekust.
Fotod: Tauno Mölder
