Guido E. Laikve
Toronto Eesti Maja (TEM) peakoosolek peeti kolmapäeval, 29. aprillil, kus muuhulgas arutati TEM-i tulevikku järgmiseks 30-50 aastaks.

Palgatud erapooletu nõuandev firma oli esitanud raporti, milles esimehe sõnul oli kaalutud kõiki võimalikke lahendusi. Esitati kaks põhivarianti: 1. lammutada praegune maja ning ehitada olemasolevale krundile uus hoone või 2. müüa praegune maja, osta sobiv krunt ja ehitada mujale uus TEM.

Juhatuse poolehoid langes ideele siirduda mujale, kus saaks rajada uue, sobivama TEM-i, mis meelitaks kokku nii vanu kui noori; rahuldaks ühiskonna vajadusi; oleks isemajandav üüride kaudu; oleks omapärase moodsa arhitektuuriga, mis peegeldaks eesti maitset ja kultuuri ning asuks võimalikult allmaaraudtee ja kiirteede läheduses.

Olin isiklikult olnud seotud samasugusete algatustega aastate vältel ja eriti analoogilise ettevõtmisega 1980. a., kui juhatus arutas samu küsimusi, kuid teistsuguse lõpptulemusega.

See on suur ja julge ettevõtmine TEM-i juhatuse poolt, millele saab ainult jõudu ja edu soovida. Kuid samaaegselt kerkivad esile mõned põhilised küsimused, millest koosolekul ei räägitud.
Kas on küllalt huvi ja huvilisi vanade ja noorte hulgas, kes on valmis toetama sellise uue ja kuluka keskuse rajamist, selle finantseerimist, ehitamist ja sihikindlat majandamist ning pikaajalist kasutamist (30-50 aastat)?

Kas Eesti Maja on võimeline sellist suurettevõtet iseseisvalt läbi viima? Võib-olla oleks see võimalik, kui suurem osa Toronto eesti ühiskonna organisatsioonidest ja liikmetest oleksid nõus sellist „Super Esto Keskust“ üheskoos asutama. (Ühispank, Sihtkapital, EKN, Ehatare, Eesti Kodu, kirikud, üliõpilasorganisatsioonid, koolid, seltsid, laulukoorid, skaudid-gaidid, eesti ajaleht jt. organisatsioonid)?

Millised on meie ühiskonna tegelikud vajadused praegu ja kaugemas tulevikus?

Kas on üldse reaalne kaaluda suure uue Eesti Maja rajamist mujale, arvestades vähest eestlaste arvu ja ühistegevuse langust eriti nooremate hulgas?

Kuidas kavatsetaks finantseerida, ehitada ja majandada uut TEM-i, mis tuleb arvatavasti kallim praegusest?

Kui suure osa moodustab praegusest maja kasutusest eesti ühiskonna vajaduste rahuldamine ja kui palju muulaste osa või muud äriliste ettevõtmised?

Mis on Eesti Maja peamised (majanduslikud) probleemid ja puudused, mille ületamise ainsaks lahenduseks oleks uue TEM-i ehitamine?

Kas poleks mitte reaalsem põhjalikult uurida praeguse Eesti Maja uuesti- või ümberehitamise võimalust ja selle korrastamist, nii et ta muutuks moodsamaks ja sobivamaks eesti ühiskonnale – ruumide parema jaotuse ja mitmekülgse kasutamisega ning oleks isemajandav uute ruumide ja büroode üürimise kaudu?

Kas selline idee oleks majanduslikult ja praktiliselt kergemini läbiviidav ja vähem segav eesti ühiskonna tegevusele?

Kas oleks soovitav muuta Eesti Maja aktsiaseltsist mittetulutaotlevaks ühiskonna omandiks, et vältida tulumaksu maksmist, saada riigilt toetust ja olla müügiotsuse võimeline?

Kas ei oleks mõeldav, et TEM-i juhatuses oleksid ka mõned võimekad naised, et kuulda nende ideesid Eesti Maja tulevikukavade kohta?

Kas praegune Eesti Maja asukoht pole siiski mitte kõige sobivam kõiki asjaolusid arvesse võttes?
Ülalmainitud küsimused on esitatud positiivsest vaatevinklist lootuses, et nendest on kasu tulevikukavade labiviimisel. Need põhinevad isiklikel teadmistel ja kogemustel teiste suuremate rahvusgruppide samalaadsete aktsioonide läbiviimisel.

Eesti Maja juhatusele ja tulevikukavade läbiviimiseks head edu ja jõudu soovides –

Guido E. Laikve, arhitekt.

Laikve Design and Development Consultants
Division of Finesse Services Inc.

Märkmed: