Eesti Maja ( EM) tulevikuvisioon on juba üle nelja aasta arendamisel, kuid tagajärgi ei ole veel eesti ühiskonnale teatatud.
Globaalse nõustamisfirma „Ernst and Young“ 300-leheküljeline uurimisraport on kuuldaolevalt nüüd kõrvale lükatud ja EM juhatus, oma uute liikmetega, otsib nüüd ise võimalust uue EM arendamiseks ja ehitamiseks kusagile mujale. EM juhatus on rajanud oma otsuse globaalse nõustamisfirma strateegilisele plaanile, mille kohaselt praegune EM on kaasaja nõudeid arvestades vana, ebafunktsionaalne ja vajab suurt kapitalimahutust kapitaalremondiks. Kahjuks ignoreerib juhatus reaalsust ja ühiskonna arvamust ega näe, et sobiv, ökonoomne ja praktiline lahendus on praeguse maja korrastamine, ümber- ja juurdeehitamine selliselt, et ühiskonna tarvidused on rahuldatud ja tegevus ei katkeks.
EM koosneb kolmest osast – vana koolimaja (120 a vana); suur saal (47 a vana) ja eesosa juurdeehitus (36 a vana). Sellega siis võiks EM arendamine toimuda tööfaaside kaupa, vanemad osad enne, vastavalt kasutusele/vajadusele, võimalustele ja rahastamisele.
Eesti ühiskond on tänulik EM juhatuse liikmetele, kes hoolega EM eest hoolitsevad, korrastavad ja ruume välja üürivad, et EM majanduslikku olukorda parandada, kuid kahjuks tagajärg on ikka umbes $40,000.00 puudujääki aastas väljaüüritava ruumi puudusel. See tähendab, et tarvis on rohkem üüritavat põrandapinda, mis annaks sissetulekut puudujääkide ja ehituskulude katteks.
Kuna EM juhatus ei usu olemasoleva maja korrastamisse, ümber- ja juurdeehitamisse, siis esitan omalt poolt sobivaid, praktilisi ja reaalseid ideid, mis aitaksid EM tulevikuvisiooni arendamist kiirendada ja edendada alljärgnevates faasides.
Esimene faas hõlmaks vana koolimaja ümberehitust ja kuni 4 või 5 korruse juurdeehitamist, vastavalt tarvidusele, selliselt et maja muutuks isemajandavaks ja saaks teenida küllaldaselt üüridest võla ja ehituskulude kinni maksmiseks. Töö peab läbi viima selliselt, et ühiskonna tegevus ei katkeks. Vana koolimaja peab muutma tulekindlaks ja kõik „services“ tulevad uuendada.
Teine faas tegeleks suure saali ümber- ja juurdeehitamisega, siis kui esimene faas on valmis ja rahaline olukord seda lubab.
Kolmas faas tegeleks parkimisvõimaluste suurendamisega ja eesosa korraldamisega, jällegi olenedes rahastamisest.
Kõigepealt on tarvis tehnilisi seletusi ja jooniseid, mis kirjeldavad ja näitavad tulevikuvisiooni kavandamist EM arendamiseks. Samaaegselt peavad algama läbirääkimised linnavalitsuse ja muude ametiasutustega ehituslubade saamiseks enne, kui midagi materiaalselt saab läbi viia.
Esimese faasi tööd hõlmaksid vana koolimaja seinte, struktuuri, vundamendi ja maapinna uurimist ja vajaduse korral raudraamistiku lisamist selliselt, et see kannaks 4.- 5. korruse juurdeehitamist, mis annaks 12 - 15,000 ruutjalga üüritavat põrandapinda. Vana koolimaja sisemus tuleb välja lõhkuda ja uued tulekindlad põrandad ja trepid ehitada. Kõik „services“ tulevad uuendada (elekter, vesi, reovesi, küte, jahutus, hääle- ja alarmisüsteemid jne.)
Esimene korrus tuleb ümber kavandada selliselt, et tekiks koridor, mis ühendab peasissekäigu küljesissekäiguga, kus asuks ka uus tõstuk igale korrusele ning vannitoad ja riidehoid igal korrusel. Kristallsaal muutuks suuremaks ja jääks samale korrusele ning tal oleks oma köök ühendatud praeguse köögiga. Väike saal liiguks teisele korrusele, kus asuvad ka Eesti Panga ruumid. Ülejäänud uutel korrustel asuvad väljaüüritavad ruumid, tõstuki- ja treppideühendusega ning vannitoad igal korrusel.
Me peame ka välja töötama rahalise eelarve ja välja uurima rahastamise ja laenude saamise võimalused. See kõik võtaks mitu aastat aega, palju tööd ja ka esialgseid väljaminekuid.
Kuna EM arendatakse peamiselt eesti ühiskonna vajaduseks, siis EM juhatus peaks ühiskonnale järjekindlalt informatsiooni välja saatma, et ühiskonna huvi elus hoida ja neilt koostööd saada. Samuti peaksime hindama ja uskuma oma ühiskonna professionaalide oskusi, kes on meie ühiskonna tegevusest ja arengust huvitatud, tunnevad ja teavad eestlaste hingeelu ja ühiskonna vajadusi, et neilt kaastööd saada „erapooletute“ nõuandjate asemel.
Usun, et EM asukoht on väga tuntud ja sobiv eesti ühiskonnale ja et EM, eriti vana koolimaja, on võimalik teha funktsionaalseks selliselt, et see lahendaks kõik probleemid, mis olid varem EM peakoosolekul ette loetud ja seda saaks läbi viia palju ökonoomsemalt kui ühegi teise ettepanekuga, olles sobiv eesti ühiskonnale Torontos niikauaks, kui meie ühiskond eksisteerib.
Mida varem meie alustame sellise reaalse ja praktilise tegevusega, seda varem saame EM maja sobivalt ehitatud-korrastatud eesti ühiskonna tarviduseks.
Loodan, et need ideed ergutavad EM juhatust esitama oma EM tulevikuvisiooni peatselt ja mitte liiga kauges tulevikus.
Guido E. Laikve
Arhitekt (Ret.)
EESTI MAJA TULEVIKUVISIOON (1)
Toronto Eesti Maja tulevik | 02 Oct 2011 | Eesti Elu
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Teretulnud avalik arvamine.
Ainuke nurin oleks et see polnud õieti "uurimisraport," pigem "tellimisraport".
Aga kahju ka tellijatest, meie ühiskonnas pole võimalik midagi ettevõtta ilma et kaikamehed ja laimanaised kohale kihutavad hukkamis tööks (ja muud "abi" pole neist oodata iialgi).
Ainuke nurin oleks et see polnud õieti "uurimisraport," pigem "tellimisraport".
Aga kahju ka tellijatest, meie ühiskonnas pole võimalik midagi ettevõtta ilma et kaikamehed ja laimanaised kohale kihutavad hukkamis tööks (ja muud "abi" pole neist oodata iialgi).
Toronto Eesti Maja tulevik
TRENDING
