14. august 2015 15:30
Mida teha Eesti kahaneva edumaaga Läti ja Leedu majanduse ees, küsib laupäeval kell 17:00 Arvamusfestivalil Postimehe alal arvamusliidrite ja festivalil osalejate käest majandustoimetuse juhataja Kadri Hansalu.
Balti riikide majandused alustasid ligi veerandsada aastat tagasi teekonda rikkuse poole üsna samast kohast ning 2004. aastal liituti ka üheskoos Euroopa Liiduga. Pärast seda puhkesid kolme riigi majandused õitsele ja majanduskasv ulatus suisa 10 protsendini aastas. USAst alguse saanud majanduskriis viis omakorda kõik need vabalangusesse, mis ulatus aga juba ligi 20 protsendini.
Kriisist taastumiseks võttis Läti vastu Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Komisjoni 10 miljardi euro suuruse abipaketi, Eesti ja Leedu said omal käel hakkama, kuid kõik näitasid kogu Euroopale eeskuju karmide kärbete ja isegi erasektoris toimunud palkade langetamise allaneelamisega. Majanduste kasvule pööramine õnnestus kõigil üsna kiiresti ja tänaseks liigutakse edasi üsna stabiilses rütmis, kuid majanduskriisi eelse ajaga võrreldes siiski teosammul.
Uurime, mis seisus Eesti teiste Balti riikidega võrreldes on ja mida peaksime esmajärjekorras tegema, et konkurentsis püsida. Sest nii Läti kui ka Leedu teevad majanduses ulatuslikke reforme ning üks on kindel – keegi kedagi järgi ootama ei hakka.
Majandusteadlased ja -analüütikud kogu maailmas ütlevad, et kahekohaliste majanduskasvude aeg ongi arenenud riikide jaoks ühele poole saanud ja see ei tule enam tagasi. Samas on Balti riigid siiski Euroopa Liidu keskmisest veel palju vaesemad, mis sunnib töökäsi neist riikidest massiliselt välja rändama. Seega ei rahulda vaevalt paariprotsendiline kasvutempo kedagi. Kõik kolm riiki otsivad väljapääsu ning kuigi eemalt vaadates võib tunduda, et Balti riigid on ühtsed, siis tegelikult konkureeritakse iga võimaliku välisinvesteeringu ja kalli töökoha pärast.