Kas muretseda inflatsiooni pärast?
Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide märtsikuisel hinnangul püsis Eesti majandusolukord I kvartalis soodsana – jätkus kiire majanduskasv ja tööhõive tase oli kõrge. Eksperdid hindasid majanduse üldseisundit koguni maksimaalse 9 punktiga.
See näitab, et kiire majanduskasvuga seotud ning kardetud ja ennustatud ohud (kõrge laenukoormus, kinnisvarabuum, välistasakaalustamatus ning inflatsioon) ei ole praegu veel väljunud kontrolli alt. Ekspertide hinnangul võib majanduskasv poole aasta pärast küll langeda, kuid see ei tohiks olla ohtlik Eesti arengule.
2007. a keskmiseks inflatsioonimääraks
prognoosivad eksperdid praegu 4,6 %, mis on paraku ideaalsest siiski tunduvalt kõrgem. (Statistikaamet pakub inflatsiooni suuruseks 5,7%.)
11. aprilli Postimees Online’i juhtkirjas leitaksegi, et inflatsioon on juba praegu hävitamas Eesti majandusedu.
„Raha kontrollimatu sissevool, mis paisutab majanduskasvu ja palkasid, on andmas bumerangina hoopi kogu majandusele,“ öeldakse juhtkirjas.
Järgnevalt tuuakse välja mitmeid probleeme, mis inflatsiooni tõusu mõjutavad.
Esmalt — palgatõus ning nõudluse kasv on tekitanud defitsiidi, mis võimaldab paljudel töösturitel, vahendajatel ja kaupmeestel hindasid muudkui tõsta. Need aga, kes ei suuda selles hinnarallis kaasa joosta, jäävad töötajatest ilma, kaotavad konkurentsivõime ning on sunnitud lõpuks ka uksed sulgema.
Teiseks – inflatsioon sööb sääste ja annab tugevama löögi just väiksemapalgalistele ja pensionäridele, kellel pole võimalust tulusid hinnatõusuga samas tempos kasvatada, mistõttu on nad sunnitud oma tarbimist oluliselt piirama. On muidugi neid, kes lausa hullunult tarbivad ja vara kokku ajavad. Samas vaatab aga suurem osa inimesi seda kõike jõuetult pealt; näeb oma pangaarvel seisvate kroonide ostujõu langust ja loodab vaid riigijuhtide abile. „Paraku on liberaalne majandusmootor juba ammu juhitavuse kaotanud, tormates sinna, kuhu tuul parajasti puhub,“ öeldakse samas.
Endise pangajuhi Olari Taali hinnangul võiks olla lahenduseks laenuandmise pidurdamine ja laenamise hinna tõstmine.
Tuntud majandusekspert, Eesti Konjunktuuriinstituudi analüütik Leev Kuum juhtis tähelepanu veel ühele tõsisele, võib-olla isegi riigi rahvusvahelist mainet kahjustavale probleemile: Eesti vaesusele, mis takistab euro kasutuselevõttu. (Euroga liitumine jäi Eestil teatavasti ära põhjusel, et inflatsioon oli kõrgem kui Maastrichti inflatsioonikriteerium seda ette näeb).
Samas ennustas Kuum, et Eesti majandust ootab tõenäoliselt ees „pehme maandumine“.
„Praegust perioodi me nimetame kõrgkonjunktuuriks, vahel nimetatakse seda ülekuumenenud majanduseks, aga ma ei tahaks sellega päris nõustuda,“ ütles ekspert.
Kõrgkonjunktuur tähendab kiiret majanduskasvu, tööhõive paranemist, inflatsiooni kiirenemist. Kõik need tunnused on Kuuma sõnul olemas, aga klassikalises mõttes ülekuumenenud majandust Eestil praegu siiski pole.
Majanduse dünaamika seisneb tõusudes ja mõõnades — kõrgseisule järgneb allakäik ja lõpuks madalseis. „Eestil on eeldused, et majanduse ülikiire kasv mõõdukalt aeglustub,“ rääkis Kuum.
Kui euroga ühinemise probleem kõrvale jätta, siis eksperdid ei näe kõrges inflatsioonis eriti suurt ohtu, kuid juhivad tähelepanu vajadusele selle pidurdamiseks kasutada riigieelarve kulutuste piiramist ning (nagu Olari Taalgi) eraisikute laenamise pidurdamise abinõusid.
(Eesti ajakirjanduses ilmunu põhjal EE)
Eesti majandusest nii ja teisiti (1)
Eestlased Eestis | 13 Apr 2007 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
kuid see ei tohiks olla ohtlik Eesti arengule,muidugi,kuid see kõik võib järsku väljuda kontrolli alt ja näe imet Eesti Pank hajus uttu,kaugele...kaugele
Eestlased Eestis
TRENDING
