Eesti Mälu Instituut koostab Teise maailmasõja kestel Eestist põgenenud inimeste kohta andmebaasi. Esimese etapiga soovitakse valmis jõuda järgmise aasta septembriks, mil möödub 80 aastat 1944. aasta suurpõgenemisest.Eesti Mälu Instituut alustas Teise maailmasõja ajal Eestist lahkunud inimeste andmekogu koostamist 2022. aastal. Uurimistöö esimeses etapis keskendub Eesti MäluInstituut nendele riikidele, kuhu põgenikud Eestist lahkudes esimesena jõudsid: Rootsile ja Saksamaale.
Arhiivides talletatud andmekogude põhjal on koostatud sinna saabunute esialgne andmebaas.
Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu ütles, et teise maailmasõja aegsete Eesti sõjapõgenike nimesid on praeguseks kogutud 70 000 kuni 80 000 ringis, kuid need orienteeruvad numbrid alles täpsustuvad. “Seni kogutud andmete kvaliteet on praegu veel kindlasti suhteliselt madal, nii et kui inimesed meie kodulehe kaudu seda vaatavad ja avastavad, et seal mõni asi valesti on, ja meile märku annavad, siis on see ainult rõõmuks meile,” rääkis Maripuu.
Samuti jäi suur hulk inimesi põgenemisel teadmata kadunuks. Nende jälgede leidmiseks on teretulnud igaühe abi, kellel on andmeid selle kohta, et keegi sugulastest või vanemate või vanavanemate lähedas test ja sõpradest 1944. aasta sügisel kadunuks jäi. Töös olevat andmekogu saab uudistada Eesti Mälu Instituudi kodulehe kaudu.
Andmekogumise esimene etapp lõpeb 2024. aasta septembris, kui möödub 80 aastat II maailmasõja lahingute lõpust Eestis. Andmekogumise teises etapis on kavas uurida Eestist lahkunute edasist teekonda uue elukoha leidmiseks Euroopas, PõhjaAmeerikas, Austraalias ja mujalgi. Andmekogust saab tuleviku teadusuuringutele baas ja ühtlasi mälestusmärk eelnevate põlvkondade elukäigust.
Ettevõtmise patroon on Eesti Vabariigi president Alar Karis.
