Ekspress Grupp on täna püsti pannud ühe viimaste aegade tülgastavama libaloo rahapesu teemal. Seda toestab muidugi trotskistlikus toonis kirjutatud juhtkiri ja mitu kõrvalnupukest.
Holger Roonemaa ja Joosep Tiks ei või küll mitte kunagi enam saada esitleda end ajakirjanikena, nad on lihtsalt tavapärased tindinäppudest palgalised musta töö tegijad.
Kogu teema on üks-ühele maha kirjutatud USA süvariigi poolt püsti pandud Trumpi vastasest kampaaniast teda Putini agendina kujutada. Tõepoolest, lugu koosnebki suures osas neistsamadest korduvalt ümber lükatud USA vasakmeedia pajatustest, millega maaliti Trumpi vene agendiks. EPL-i "allikad" on ju kõik paduvasakpoolsed Trumpivihkajalikud väljaanded. Sellega seoses on väga tähtis ära märkida, et nn russiagate pandi ameerika demokraatide poolt püsti selleks, et varjata Clintoni, Bideni ja teiste kõrgete demokraatide tihedaid rahalisi seoseid Vene riigifirmadega. Asjaolu, et "Briti" agendina kirjeldatav vene agent Steel on siin justkui mingi autoriteetne vene sidemeta paljastaja annab võtme, millega kogu seda soperdist lugeda. Kui kellelgi peaks veel jääma midagi selgusetuks, siis veelgi otsemalt: Robert Mueller on ka mängu toodud tõestusena, et Freeha ja Helme on kahtlased!
Pikalt laialt ja värvikalt räägitakse venelaste sigadustest ja siis riputatakse need sigadused kas väljamõeldud seoste või tendentslikult esitatud infokillukeste abil sihtmärgi kaela. Antud juhul on siis sihtmärk Luis Free ja tema kaudu mina ja kogu praeguse valitsuse väga järjekindel ning sisukas võitlus rahapesu vastu.
On päris selge, et see tegevus on ajanud mingid inimesed väga närvi, EPL on ennast meelsasti andnud nende teenistusse. Kui artiklis tuuakse tänast rahapesuvastast võitlust kritiseerima Raul Malmstein, kes oli Finantsinspektsioon juht just sel ajal, kui Eestis toimusid kõige suuremad rahapesu juhtumid, siis pole väga vaja ajusid pingutada, mõistmaks, miks niisugune laimav sopalugude laviin on tiražeeritud.
Ma ei hakka pikemalt kommenteerima ennast ajakirjanikena esitlenud ründajate emotsionaalseid fantaasiatükikesi sellest, kuidas ma salatsen ja olen asjatundmatu, neilt inimestelt ei tasu kellelgi kuulata loenguid asjatundmises ühegi asja kohta, kuid lükkan tagasi väited, nagu oleks Luid Freeh seotud kuidagigi Vene huvidega või venelaste rahapesuga. Artiklis on seda küll korduvalt väidetud, kuid pole kuidagi tegelikult tõestatud. Ei saagi tõestada, sest Freeh ei olnud mitte nimetatud vene firma advokaat vaid vahendas läbirääkimisi selle firma ja USA valitsuse vahel. Sisuliselt teeb ta sama asja praegu meie jaoks.
Kogu lugu on üles ehitatud sellele, et ühel suurel ja rahvusvahelisel finantskuritegevusele spetsialiseerunud firmal on olnud kliendisuhteid süüdistatavatega. Näidake mulle mõnda kogemuste ja haardega rahvusvaheline õigusabi osutaja, kellel pole olnud probleemseid kliente ja ma näitan teile õigusabi osutajat, kel puudub pädevus meid aidata.
Eestit läbis eelmisel kümnendi sadu miljardeid kahtlast vene raha. Loomulikult teenisid osad inimesed siin selle pealt ka kasu. Loomulikult ei taha need inimesed, et keegi neid asju torgiks. Minu rahapesuvastane tegevus pidi loomulikult tooma kaasa vastureaktsiooni. Pole väga üllatav, et selle vastureaktsiooni avapauguks on libauudiste laviin ekrefoobses Eesti sopameedias.
