Need kontserdid ja see raamat näitasid eesti inimestele hoopis teistmoodi Sadamat kui enamiku teadvusse kinnitunud N-Euro ülienergiline silmatorkava soenguga solist.
„See oligi selline soe kaisukontsert. Võta kaasa soe tekk, oma kõige kallim inimene, poe talle mõnusalt sülle ja naudi! Kaks tundi möödus linnutiivul!“ kirjutas kontserdielamustest oma hobileheküljel Anni.
Kolm pikka ööpäeva
Tekst on ladusalt kirja pandud ja huvitav. See on omamoodi reportaažlik paljude lüüriliste kõrvalepõigetega kirjapanek kolme ööpäeva pikkusest reisist koos teise (kolmanda? neljanda? viienda?) Ameerikaga.
„Olen alustanud tühja koha pealt täiesti suvalises Saksa pubis, viis purjus inimest saalis, jõudes suurele lavale 30 000-pealise publiku ette. Seisnud täiesti ilma rahata keset Hamburgi keskväljakut, teadmata, mis saab edasi, aga olen elanud ka luksuses ning saanud tunda kõiki hüvesid, mida peetakse kohaseks nn. popstaarile.“
Nõnda meenutab Sadam oma senist artistikarjääri, lisades, et ta tahab jõuda päris oma muusikani, leida kunagi ehk isegi rahu.
Pärast värvikaid otsinguid jõuab mees bussi. Paigad, juhid ja naabrid vahetuvad. Sihtpaigani on kolm ööpäeva sõitu.
Humoorikas ja soe
Et autori stiilist aimu anda, meenutame, kuidas ta oma sõiduriista tutvustab.
„Eks ole me kõik näinud neid melodramaatilisi Hollywoodi filme, kus naine põgeneb oma mehe eest vanemate juurde, väljas sajab vihma ning helitaust ärgitab pisarat poetama. Nood filmibussid tunduvad kuidagi suured ja mugavad. Tegelikkus on sootuks muu. Ruumi pole kellelgi, väljaarvatud juhil. Istmed vanemad kui kolhoosi LAZ-il, mis suvehommikuti sovetiajal lapsi põllule vedas. Tõsi küll, seljatugi on läänelikult kõrgem. Kogu muu sisustus jääb samuti sellesse aega, kui Buddy Holly veel koos muusikaga elas.“
Ameerika, mida eestlased ei kadestaks
Värvikaid kirjeldusi jagub Sadamal nii reisijate kui ka reisil nähtud paikade kohta. See on Ameerika, mida nähes keskmisel elujärjel eestlane võib oma riigi üle uhke olla, nagu autor nendib. Niisugusel teekonnal jääb päris palju aega ka oma elu ja üldse elu üle mõtlemiseks.
Aga sellest vallast ma midagi tsiteerima ei hakka, keda huvitab, see loeb ise.
Ning saab natuke lähemat aimu autori tegelikust olemusest. Kuulab ta laule hoopis teistmoodi. Saab aru, et enda nimetamine Maapoisiks polegi poos, vaid et suur osa selle maailmaränduri südamest ongi jäänud Suure-Jaani koduaeda vanaema sõstrapõõsaste vahele.
Ootame huviga järgmisi raamatuid. Et need tulevad, on üsna kindel.
RAAMAT
Sadam, „Bussiga Miamist Los Angelesse ja teised lood“
• Reisikiri bussisõidust läbi mitme osariigi
• Laulusõnad koos lisatekstidega
• Palju fotosid, autori joonistatud pildid
• 192 lk