Kolmteist aastat pärast seda, kui Afganistani sõjast lahkus tollase NSV Liidu 40. armee kolonnis viimase eestlasena Sergo Vislapuu, lendavad sealsesse sõjakoldesse NATOsse pürgiva Eesti viis demineerijat.

Viiemeheline ja kolme koeraga üksus, mille ingliskeelne nimetus on explosiv detector dog team (pommikoera rühm - toim), ei hakka puhastama miinivälju, vaid osaleb Talibani-järgses Afganistanis rahvusvaheliste julgeolekujõudude baaside turvalisuse tagamisel.

Eesti päästeameti asepeadirektori Jaanus Vessarti laual on küll juba mai lõpust nimekiri demineerijatest kui võimalikest Afganistani minejatest, ent tema sõnul pole veel lõplikku otsust, kes täpselt lendavad USA abipalvele vastates 21. sajandi alguse suurimasse kriisikoldesse, ameeriklaste juhitud operatsioonile «Kestev vabadus».

Varustus on pakitud

«Mehed on valmis, nii põhi- kui ka varukandidaadid ja valik - kes lähevad - sünnib varsti,» ütles Vessart eile, kaks tundi pärast seda, kui igateisipäevasele istungile Stenbocki majja kogunenud valitsus oli andnud nõusoleku päästeameti esimese välismissiooni saatmiseks sõjategevuse piirkonda.

Kõik Afganistani-sõja kandidaadid ja nende koerad, keda avalikkus nägi viimati Eurovisiooni lauluvõistluse lõppkontserdi pommikontrollis, on vaktsineeritud ning meeskonna varustus on pakitud. Peale magamiskottide, termoste, dresside ja esmaabivahendite võtavad nad kaasa näiteks pommiülikonnad ja nende jahutussüsteemid, demineerimistööriistad ning ka püstolid Heckler&Koch koos 200 padruniga ja automaadid Galil koos 400 padruniga.

USA on Eesti abis kindel

Viis demineerijat ja kolm pommikoera ei lähe likvideerima enam kui 20 aastase kodusõja ja kümneaastase NSV Liidu sissetungi jooksul Afganistani laotatud rohkeid miinivälju, kordas Vessart mitu puhku. «Meie mehed hakkavad osalema rahvusvaheliste julgeolekujõudude tugipunktide turvalisuse kontrollimisel,» selgitas ta. «Pommitehniline kontroll ning võimalike lõhkekehade ja lõhkeseadeldiste avastamine ja kahjutuks tegemine.»

See tähendab, et eestlastest demineerijad peavad koos teiste riikide kolleegidega hoidma terroripommidest puhtad Afganistani uue, läänemeelse liidri Hamid Karzai toetuseks kohale saadetud välisjõudude baasid ja nende ümbruse.

«Ega USA oleks esitanud Eestile abipalvet, kui nad poleks kindlad meie meeste professionaalsuses ameeriklaste turvalisuse tagamisel,» märkis Vessart. «Ühendriigid on aastaid aidanud meie demineerijaid koolituse ja varustusega, nüüd on juba ainuüksi meie moraalne kohus nende abipalvele reageerida.»

Uudisteagentuurid on pärast terroristide mahitamises süüdistatud islami äärmusliikumise Taliban võimult kukutamist teatanud järjest terrorirünnakutest Afganistanis, mitmel korral on selles sisetülidest lõhestatud riigis rünnatud ka rahvusvaheliste stabiliseerimisjõudude baase ja tugipunkte.

Afganistani mägedes alates mullu sügisest kümneid salaoperatsioone korraldanud USA, Inglise ja Kanada eriüksustel pole õnnestunud tabada Osama bin Ladeni, keda USA võimud peavad mullu 11. septembri terrorirünnakute organiseerijaks, ega ka Talibani vaimset liidrit mulla Omari.

Mehed ootavad käsku

Vessart ei soovinud oletada, millal tema alluvad maanduvad koos varustuse ja koertega Kabuli, Kandaghari või Herati lennuväljal. «Nii kui ameeriklased ütlevad, et nüüd on aeg, oleme stardivalmis,» sõnas ta. «Tõe-näoliselt on see lähinädalate küsimus.»

Esialgse plaani järgi kestab eestlaste missioon kriisikoldes kolm kuud ja selle maksumus on umbes 2,7 miljonit krooni.

Eesti pommiotsijate töö Afganistanis viiks NATOsse pürgiva pisiriigi lipu esimest korda «Kestva vabaduse» sõjakaardile.

Tänavu maikuus olid küll stardivalmis kümme elukutselist sõjaväelast, et sõita Taani kontingendi koosseisus valve- ja sõjaväepolitseiüksusena Kõr-gõzstani valvama USA lennuvälja. Sõdurid said Taanis paarinädalase väljaõppe, kuid missioon jäi ära, sest Kõrgõzstan ei andnud meie sõjaväelastele sissesõiduviisasid, põhjendades seda hiljaks jäänud taotlusega.





Toomas Sildam

Märkmed: