Euroopa Liidu ühine välispoliitika on tihti kaootiline ja mitterahuldav, tõdeti Tallinnas toimuval Lennart Meri mälestuskonverentsil.

Seda poliitikat aitaks konverentsil osalenute arvates tugevdada liidu välisministri ametisse nimetamine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Konverentsil leiti, et Gruusia, Ukraina ja Moldova suunal ei lahenda Euroopa Liidu naabruspoliitika ainsatki nende riikide jaoks kriitilist probleemi. Ka Lähis-Itta maetakse igal aastal miljardeid, ent eurode suur kogus ei muuda tihti muud kui süvendab palestiinlaste sõltuvust rahvusvahelisest abist.

Kui Gruusia ja Ukraina jaoks on tähtsad näiteks maksuvaba kaubandus või viisavabadus, siis Euroopa Liidul puudub nende kehtestamiseks tahe, isegi kui see olulisi lisakulusid ei tähenda. Liberaalse maailmavaatega Moskva analüütik Lilia Ševtsova leiab, et Gruusia ja Ukraina lähenemine Euroopa Liidule tõukaks ka Venemaad demokraatia teele, kuigi kõik senised Kremli avaldused näitavad risti vastupidist.

"Ukraina Euroopa Liidus ja Gruusia lähenemine Euroopa ruumile mõjuks ka Vene ühiskonnale edasiviivalt. Ukraina edulugu oleks Venemaale eeskujuks. Kui ukrainlased, grusiinid, valgevenelased, moldaavlased ja eestlased seda teha saavad, siis miks venelased ei saa?" tõstatas Ševtsova üles küsimuse.

Ševtsova usub, et Kremlis tööle hakkav president Vladimir Putini ja tema järeltulija Dmitri Medvedjevi kaksikvõim nõrgestavad presidendi ametikohta.

"Need kaks meest nõrgestavad presidendi ametikohta, sellist tüüpi presidendi ametit. See ei tähenda, et võimu jagunemine peaministri ja presidendi vahel oleks Venemaa jaoks ebaratsionaalne. Võibolla on see isegi hea lahendus, ent sellisel juhul peaksime me muutma ka põhiseadust ja kõiki teisi institutsioone. Peaksime looma sõltumatu parlamendi, sõltumatu parteisüsteemi ja avaliku arvamuse," selgitas ta.

Bulgaaria Liberaalsete Strateegiate Keskuse juht Ivan Kratsev usub, et pärast 15 aastat liikumist demokraatia suunas Venemaal on sealses riigis jätkuvalt vaid üks töötav riigi institutsioon ja see on president. "See ametikoht peaks kandma ühte pintsakut. Kui ühes pintsakus on kaks inimest, siis jumal teab, kuidas see tööle hakkab," märkis Kratsev.

Nii nagu Idas ajab iga liikmesriik ka Lähis-Idas pigem oma poliitikat, tihti pole sedagi ja sörgitakse lihtsalt USA-l sabas. Ühtse poliitika puudumist asendab ühiselt Lähis-Itta suunatud raha, mis ajakirja the Economist Jeruusalemma korrespondendi Gideon Lichfieldi sõnul oma eesmärke ei täida.

"Euroopa ei saa oma raha eest väga head hinda. Ta suunab tohutuid summasid Palestiina omavalitsuse territooriumitele ja teeb lahenduse leidmise mõnes mõttes raskemaks. Euroopa annab raha Palestiina põgenikele ja tarnib humanitaarabi. See omakorda vähendab Lähis-Ida poliitikategijate võimalusi nii Iisraelis kui ka Palestiina omavalitsuses poliitikaid muuta ja rahuleppeni jõuda," rääkis Lichfield.

Toimetas Priit Luts

Märkmed: